Esileht » eurot

Tag - eurot

EAS toetab atraktsioonide arendamist

EAS toetab rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide arendamist

Tänasest, 11. juulist on avatud rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetusmeede.

Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on oluline mitmekesistada rahvusvaheliste pereatraktsioonide valikut Eestis, et tekitada reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks ning pikendada siia reisijate külastusaega. „Uute atraktsioonide loomine toob Eestisse kindlasti rohkem turiste, kes reisivad koos perega ning näevad Eestis atraktiivset sihtkohta. Mitmed olemasolevad pereatraktsioonid on juba selgelt näidanud Eesti ettevõtjate potentsiaali selles valdkonnas. Eesti tuntus turistide seas tõstab ka meie riigi usaldusväärsust, mis on oluliseks teguriks ekspordi suurendamisel,“ ütles Oviir.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso selgitas, et viimasel viiel aastal avatud pereturismi atraktsioonid (eriti Meremuuseumi Lennusadam, AHHAA teaduskeskus ja Lottemaa) on avaldanud pereturismi kasvule tuntavat mõju. EASi poolt tellitud 2014. aasta väliskülastajate uuringu andmetel kulutavad koos alla 15 aastaste lastega reisijad reisi kohta keskmiselt 250 eurot ja ööpäeva kohta 88 eurot.

„Pereturism ja seda eriti lähematest naaberriikidest, on üks nišše, millesse jätkuvalt panustame. Meie atraktsioonide kvaliteet ja kasvav arv annavad suure panuse turistide siia meelitamiseks, nii on näiteks Lätist saabuvate turiste hulk viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning seda just pereturismi näol. Positiivne tendents on see, et peamiselt autoga reisivad pered jõuavad ka kõikjale mujale Eestisse ning ei piirdu oma külaskäigul ainult Tallinnaga, “ sõnas Mutso.

Toetust taotlema on oodatud kõik väliskülastajatele huvipakkuvate pereturismi atraktsioonide arendajad. Toetust saavad taotleda nii uued kui ka juba praegu tegutsevad atraktsioonid, mis plaanivad edasiarendusi. Tingimuseks on, et atraktsioon oleks avatud vähemalt 6 kuud aastas ning pakuks teenuseid ja tegevusvõimalusi erinevas vanuses lastega peredele. EAS toetab investeeringuid atraktsiooni ja teenustesse, samuti turundustegevusi välisturgudel. Vajalik omafinantseering investeeringu toetuse saamiseks on vähemalt 50% projekti maksumusest.

Eeltaotluste esitamise tähtaeg taotlejatele on 1. detsembril (kell 17.00). Meetme eelarve on 14,9 miljonit eurot. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Rohkem infot toetuse ja taotlemise kohta http://eas.ee/pereturism

Lisainfo:

Tarmo Mutso
EASi turismiarenduskeskuse direktor
Telefon 5022055
tarmo.mutso@eas.ee

Read more +

PRIA väikeste põllumajandusettevõtete toetus

PRIA määras väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ca 5 miljonit eurot toetust

Eelmisel nädalal määras Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 339 mikro- ja väikeettevõttele põllumajandusettevõtete arendamiseks 4,99 miljonit eurot toetust, mille abil soovivad toetuse saajad teha 7,07 mln euro ulatuses investeeringuid.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ III taotlusvoor toimus aprillis esmakordselt e-PRIA vahendusel – kokku laekus 570 taotlust 8,2 miljoni euro saamiseks. Maaeluministeerium oli taotlusvooru eelarveks kinnitanud 5 mln eurot ning toetuste määramine toimus hindepunktide põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelarve ammendumise tõttu jäid seekord toetuseta 191 taotlust, 21 juhul ei saanud taotlus lävendipiirks kehtestatud minimaalset 14 hindepunkti. Paarikümnel ettevõttel ei vastanud nõuetele ettevõtte varasem müügitulu.

Toetus on mõeldud FIEdele ja äriühingutele, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot, taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust.

Toetusi taotleti peamiselt põllumajandusseadmete ostmiseks ja ehitiste rekonstrueerimiseks. Ühel ettevõtjal on käimasoleval rahastusperioodil võimalik saada sellest meetmest kuni 15 000 eurot toetust ning enamik taotlusi esitatigi maksimaalse summa saamiseks. Andmed määratud toetuste kohta on avaldatud PRIA kodulehel.

PRIA tuletab meelde, et taotluse kohta tehtud otsuse sisu saadetakse taotlejatele kas e-postiga või tähitud kirjaga sõltuvalt sellest, millise teavitusviisi klient taotlusele märkis. Toetuste esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul.

MAK 2014-2020 meetme 6.3 III vooru andmed projekti rakenduskoha lõikes andmed seisuga 29.06.2016

Taotluse rakenduskoht

Esitatud taotluste arv

Taotletud summa

Rahuldatud taotluste arv

Rahuldatud abikõlblik summa

Määratud summa

Harjumaa

39

545 878

21

547 170

314 807

Hiiumaa

15

216 528

8

144 453

120 000

Ida-Virumaa

8

118 560

6

157 390

90 000

Jõgevamaa

43

621 451

24

446 002

355 000

Järvamaa

24

351 600

14

320 337

209 600

Läänemaa

20

275 997

10

216 147

138 780

Lääne-Virumaa

27

382 750

17

356 357

235 750

Põlvamaa

51

752 072

37

744 365

550 532

Pärnumaa

62

917 723

37

657 825

550 340

Raplamaa

32

465 010

19

485 665

278 130

Saaremaa

58

776 591

29

539 846

419 610

Tartumaa

68

991 772

43

875 974

624 495

Valgamaa

30

427 500

18

411 725

263 500

Viljandimaa

44

644 645

23

496 172

345 000

Võrumaa

49

717 070

33

666 959

494 998

Meetme 6.3 III voor kokku

570

8 205 147

339

7 066 386

4 990 541

 

Read more +

PRIA TOETUS AVANEMAS

  Avanemas on PRIA toetus mikro ja väikestele toiduainete- ja joogitootjatele seadmetesse ja ehitistesse investeerimiseks. EELINFO kohaselt saavad ettevõtted taotleda toetust seadmetesse ja ehitistesse tehtavateks investeeringuteks. Toetuse määr on 40% (mahepõllumajandustoodete puhul kuni 45%) investeeringu summast. Maksimaalne määr on kuni 500 000 eurot.
Toetuse juures on oluline, et soetatavad seadmed või investeeringud ehitisse annaksid ettevõtte toodetele lisandväärtust. Toetus on avatud 27.06.2016-04.07.2016.
Read more +

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 22. aprillil 2016 klastrite toetuse II taotlusvooru, mille eesmärk on ettevõtete koostöö suurendamine rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.

EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse juhi Tea Danilovi sõnul toetatakse klastri ja tema partnerite turundus- ja arendustegevust. „Klastritesse koondumine võimaldab ettevõtetel läbi koostöö oma toodete, teenuste ja tehnoloogiatega välisturgudel edukamalt konkureerida. Toetuse tulemusena ootame ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse kasvu ning turule uusi tooteid ja teenuseid,“ selgitas Danilov. „On heameel tõdeda, et huvi uute klastrite loomise vastu on ettevõtjate seas jätkuvalt suur, mistõttu leidsime võimaluse korraldada klastriprojektidele täiendav taotlusvoor,“ lisas ta.

Toetusega kaetakse klastri arendus- ja ühisturundustegevuste läbiviimist ja koordineerimist. Fookuses on projektid, mille tegevused panustavad tervisetehnoloogiate ja –teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse läbi tõhusama energiakasutuse ja kulude kokkuhoidu ning suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu.

Toetust saavad taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused. Ühe projekti kohta eraldatakse maksimaalselt 600 000 eurot ja finantseerimise piirmäär on kuni 50% abikõlbulikest kuludest.

Meetme eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlemine toimub vooruliselt. Teise taotlusvooru eelarve on 1,5 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 27. juunini 2016.

EAS korraldab 3. mail 2016 klastrite II taotlusvooru toetuse taotlejatele infotunni. Vajalik on eelregistreerimine EASi veebilehel www.eas.ee/klastrid.

Klastrite arendamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

 

Lisainfo:

Triin Nõlvak
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Klastrite arendamise programmijuht
triin.nolvak@eas.ee

Read more +

Juhatuse liikme ravikindlustus

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Märt Viitas, Konsult Vision juhataja
 
Ravikindlustuseta inimestel on õigus vaid tasuta erakorralisele abile. Foto: Scanpix
  Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.  
Olgugi, et inimesega on sõlmitud juhatuse liikme leping, ta on registreeritud töötajate registris ja talle on makstud juhatuse liikme tasu, võib ta õnnetuse või haigestumise korral end avastada olukorrast, et tal puudub ravikindlustus, kirjutab Konsult Vision.
 
Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud. Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril. Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus! Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega tuleks vormistada leping kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe. Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi. Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule. Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks 200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.

Read more +

KÜSK pakub toetusi vabakondadele

KÜSK pakub toetusi vabakonda arendavatele tugitegevustele

KÜSKI poolt avatud tugitegevuste konkurss on mõeldud ettevõtmistele, mis lähtuvad KÜSKi põhikirjalistest eesmärkidest, suurendavad vabaühenduste suutlikkust ja soodustavad kodanikuaktiivsust.

Toetatakse tegevusi, mis on kasulikud eelkõige suurele hulgale vabaühendustele ega ole valdkondlikud, piirkondlikud või mõeldud ainult taotlevale ühingule endale.

Taotlusi saab esitada järgmiste tugitegevuste rahastamiseks:

  • ettevõtmised, mis on suunatud laia ringi vabaühenduste arendamiseks, kaasamiseks ja koostööks (näiteks arenguprogrammid, koolitused, infomaterjalid, käsiraamatud, koostöövõrgustike käivitamine jms) •kodanikuaktiivsuse suurendamiseks tehtud üle-eestilise mõjuga tegevused (näiteks aktsioonid, kampaaniad, meediaprojektid) •kodanikuühiskonna üritused, mis on olulised kodanikuühiskonna arengu mõttes üldiselt ja kaasavad laia ringi vabaühendusi.

Ühele projektile saab küsida toetust 3000 – 20 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 5% kogu projekti eelarvest ja see saab olla ainult rahaline. Taotlus esitatakse vabas vormis koos eelarvega.

Konkursil on aastas neli taotluste esitamise tähtaega – 1. märts, 1. juuni, 1. september ja 1. november. Toetuse andmise otsustab KÜSKi nõukogu hiljemalt kaks kuud pärast taotluste esitamise tähtaega toimuval koosolekul.

 

Read more +

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine Taotlusvooru "Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine" eesmärk on rahastada projekte, milles tuvastatakse analüüside käigus avalike teenuste pakkumise ja osutamisega seotud probleemid. Analüüside tulemites tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas muuta avalikke teenuseid kättesaadavamaks ja kasutajakesksemaks, tõsta nende kvaliteeti ning osutada neid nutikamalt ja tõhusamalt IKT-vahendite abil. Toetust võivad taotleda:
  • riigi osalusega sihtasutused,
  • põhiseaduslikud institutsioonid,
  • valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
  • kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,
  • kohalike omavalitsuste liidud ning
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot. Projekti maksimaalne eelarve on 50 000 eurot. Projekti toetuse määr on 85% ja toetuse saaja omafinantseering 15%. Jooksva taotlusvooru põhitingimused ja valikukomisjoni koosseis (.pdf, KB) – voor algatati majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015 käskkirjaga nr 15-0108. Vooru mahu suurendamine (pdf, KB)- Finantseeritavate taotluste kogumahtu suurendati majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 käskkirjaga nr 15-0210. „Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (.pdf, 116 KB) – majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015 määrus nr 31, mis reguleerib toetuse andmist.

Taotluste esitamine

Taotlusi saab esitama hakata alates 18. maist 2015. Taotlus tuleb elektrooniliselt sisestada aadressil https://www.eesti.ee/portaal/pjis.struktuuritoetus. Taotluste deklaratsioon tuleb allkirjastada ning sisestada samas infosüsteemis dokumentide hulka. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse, kui esitatud taotluste kogumaht ulatub 2 500 000 euroni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse taotlejaid RIA veebilehel. Küsimuste korral kirjutage meiliaadressil ria at ria dot ee ria at ria dot ee ria@ria.ee.
Read more +

Loomemajanduse toetusmeede

07.01.2015, eas_varviline_logo_all_nurgas Reedel, 9. jaanuaril jõustub loomemajanduse toetusmeetme määrus, mille alusel hakatakse eraldama toetusi loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamiseks. Sellega jõuab lõpule suurem osa ettevalmistusi Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi loomemajanduse toetusrahade kasutuselevõtuks Eestis ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus saab peagi alustada taotluste vastuvõttu. Meede avaneb etapiviisiliselt ja esimesena on plaanis avada taotlusvoor inkubatsiooniteenuste osutamiseks. Toetusmeede ergutab loomevaldkondades ettevõtlust ja aitab nii alustavatel kui ka juba tegutsevatel loomeettevõtjatel turutingimustes majanduslikku edu saavutada. „Kultuuri- ja loomevaldkondade potentsiaali sidumine ettevõtlusega soodustab uute ambitsioonikate ärimudelite teket ja ergutab toodete-teenuste arendust teistes majandusharudes. Kui loomevaldkondades tegutsevate ettevõtete hulgas eksportööride arv suureneb, valdkonna võimekus omatulu teenida kasvab ning loomesektoril on äratuntav roll teiste majandussektorite lisandväärtuse tõstmisel, on toetuse kasutamine osutunud õigeks investeeringuks,“ märkis Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme kogumaht on 20 miljonit eurot, millest 16,1 miljonit eraldatakse avatud taotlemise kaudu määruse „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel. 3,9 miljonit eurot suunab Kultuuriministeerium loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks, samuti loome- ja teiste valdkondade vaheliste suurprojektide elluviimiseks. Kultuuriministeerium on 2014-2020 struktuurivahendite perioodil loomemajanduse arendamise meetme rakendusasutus, kes koordineerib toetuse andmise tingimuste väljatöötamist ning meetme erinevate tegevussuundade elluviimist loomemajandusvaldkonnas. Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes korraldab taotlusprotsessi ning eraldab toetusi vastavalt kultuuriministri määrusele. raamatupidaja.ee
Read more +