Juhatuse liikme ravikindlustus

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Märt Viitas, Konsult Vision juhataja

 

 
  
Ravikindlustuseta inimestel on õigus vaid tasuta erakorralisele abile. Foto: Scanpix

 

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

 

Olgugi, et inimesega on sõlmitud juhatuse liikme leping, ta on registreeritud töötajate registris ja talle on  makstud juhatuse liikme tasu, võib ta õnnetuse või haigestumise korral end avastada olukorrast, et tal puudub ravikindlustus, kirjutab Konsult Vision.

 

Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud.

Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril.  Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul  pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus!

Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega  tuleks vormistada leping  kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe.

Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi.

Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule.  Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks  200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.