https://mailchi.mp/df07cad1323d/1k69fgmqkp-10973208?e=7f6c6dace3
Corporate Finance
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit quos dolor quas molesty.
OÜ Majanduspartner panustab oma teadmisi kliendi huvides ja parimate praktikate kohaselt
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit quos dolor quas molesty.
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit quos dolor quas molesty.
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit quos dolor quas molesty.
CE märgis. Kvaliteedisüsteemi juurutamine vastavalt standardile. Tootmisohje koostamine . 2024.a.
Stay updated with the latest news by reading our articles written by content writers in the industry.
https://mailchi.mp/df07cad1323d/1k69fgmqkp-10973208?e=7f6c6dace3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglase ülemineku fondi abil saab Ida-Virumaa juurde mitmed uues tehased
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
chrome://conversations/content/stub.html?urls=imap-message%3A%2F%2Ftoomas%2540majanduspartner.ee%40server.cybertips.info%2FINBOX%2312427
KÜSKi INFOKIRI
jaanuar 2024
TAOTLUSVOORUD
Vabaühenduste 2024. aasta arenguhüppe taotlusvoor avaneb 15. veebruaril
Tänavu saab arenguhüppe toetust taotleda mõnevõrra varasemal perioodil kui varem – 15. veebruarist kuni 15. märtsini. Loe lähemalt meie kodulehelt.
Millised on KÜSKi toetusmeetmed vabaühendustele ja kogukondadele 2024. aastal, sealhulgas rahvusvaheline suund
Loe ettevaatavalt, millised taotlusvoorus on seal aastal plaanis, meie kodulehe uudistest.
Väliskogukondade väljaannete toetusprogrammi ja rahvuskaaslastest noortele suunatud praktikastipendiumi koordineerimist jätkab välisministeerium
2024. aastast ei koordineeri KÜSK kaht programmi, aga toetusprogrammid jätkuvad ja nende kohta saab edaspidi infot välisministeeriumi kodulehelt.
MEIE TOETUSE SAAJATE LOOD
Vandjala külavanem Tiia Välk: kogukonna eestvedamine on minu jaoks võitlus parema elukeskkonna nimel
Loe KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja kogemuslugu meie kodulehelt.
Elanikkonnakaitse koostöövõrgustiku loomise plaanid Saku vallas innovatsioonifondi abiga
Loe lähemalt meie kodulehelt (vahendatud ajalehest Saku Sõnumid).
Innovatsioonifondi toel saavad Sargvere keskusehoone ja Roosna-Alliku rahvamaja Järvamaal generaatorivalmiduse
Loe meie koduleheküljelt (vahendatud Paide linnalehe infot)-
Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor tuleb uuesti 2024. aastal (ei ole veel välja kuulutatud). Selle fookus on elanikkonnakaitse ja kriisiks valmistumine. Avaldame Päästeameti kirjutise, kus kirjeldatakse, milline on KOV-i ja elanike (kogukondade) rolli kriisideks ettevalmistamisel.
CERV
„Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis“ ehk CERV programmis on avatud nelja toetusmeetme voorud. KÜSK on CERV programmi kontaktpunkt Eestis
Kuni 29.02.24 on avatud soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
Kuni 26.03.24 on avatud laste õiguste ja osalemise taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
Kuni 18.04.24 on avatud linnade ja valdade koostöövõrgustike taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
Kuni 24.04.24 on avatud naiste ja laste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemise ehk DAPHNE taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
2024. aasta veebruaris on avanemas veel kaks taotlusvooru, milleks on sõpruslinnade voor ja ajaloolise mälu voor! Vaata avanevate voorude tabelit siit.
CERV programmiga seotud sündmused
15.02.24 kell 14.00 kuni 15.30 toimub ZOOMis linnade ja valdade võrgustike toetusmeetme infopäev. Palume infopäevale registreerida siin.
Muu info
CERV programmi eestikeelne Facebooki leht www.facebook.com/cervestonia ootab jälgijaid. Uute voorude info jõuab kõige kiiremini just Facebooki.
CERV võimaldab infopäevi järelvaadata:
Eesti infopäeva, kus tutvustame soolise võrdõiguslikkuse riiklikke poliitikaid ja tegevusi, saab järelvaadata siis, kui registreerite end siin.
Eesti poliitikaid, kus tutvustame naiste ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamise ja ohvriabi poliitikaid ja tegevusi, saab järelvaadata siis, kui registreerite end siin.
Kui soovid CERV programmi või avanenud voorude kohta nõu või abi, siis sind aitavad CERV programmi koordinaatorid Katre Tamm – Katre.Tamm@kysk.ee ja Marju Mäger – Marju.Mager@kysk.ee
KOOSTÖÖPARTNERITE INFO
MTÜ-d saavad taotleda toetust maakonna arengustrateegia elluviimiseks
RTK ootab taotlusvoorus osalema muuhulgas mittetulundusühingud, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.
Vabaühendustel võimalus taotleda sektoritevahelise mobiilsuse (SekMo) toetust
RTK kutsub vabaühendusi taotlema toetust, et soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste ning kolmanda sektori vahel.
Panusta ja tee vabatahtlikuna üks heategu – hakka keelesõbraks!
Integratsiooni Sihtasutus kutsub kaasa lööma. Vaata lähemalt.
NB! Igas maakonnas töötavad vabaühenduste konsultandid, kellelt saab küsida tasuta nõu ja abi. Kontaktid on siin.
Küsimustele leiad vastused ka lehelt mtyabi.ee
Infokirja koostas:
Priit Põiklik
kommunikatsioonijuht
Priit.Poiklik@kysk.ee
+372 5055 222
priit@kysk.ee
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti korrektuur ja konsultatsioon
Konsultatsioon ehk projekti üle vaatamine
Konsultatsiooniteenust pakume siis, kui kliendil on olemas enda koostatud projekt. Projektiekspert OÜ ülesanne on projekti konkurentsivõimet konkurssidele esitamiseks tõsta.
Meie abi on kasutatud enamasti kui
Kuigi teenus on väga paindlik, on soovitav skeem selline:
Võimalik on ka kokku leppida maksimaalne töötundide arv. Sel juhul alustame tagasisidet olulisematest vigadest (mitte ei jäta projekti lõpuni lugemata).
Tunnitasu on 50 eurot (lisandub käibemaks). Meie kogemus näitab, et keskmiselt kulub paar-kolm tundi ühe projekti analüüsiks.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus mai alguses sotsiaalministeeriumi poole mitme ettepanekuga, et muuta töötajate tervisekontrolliga seotud nõudeid nii tööandja kui ka töötaja jaoks paindlikumaks ja läbipaistvamaks.
Esiteks tegi koda ettevõtetelt saadud tagasiside alusel ministeeriumile taas ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde.
Ministeerium vastas, et 2020. aastal valmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiukõrgkooli uuring töötervishoiuteenuse teemal, kus muu hulgas käsitleti perearstide rolli töötervishoiuteenuse osutamisel. Uuringu tulemused näitasid, et perearstide hinnangul ei ole mõistlik panna nendele täiendavat kohustust viia läbi töötajate tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide vähesed teadmised ja kogemus töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest. Perearstide väljaõpe ei sisalda neid teemasid, samas kui töötervishoiuarstid on spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga soetud terviseprobleemide väljaselgitamisele.
Seega tuginedes viidatud uuringule ning olles konsulteerinud ka perearstide esindajatega, ei pea ministeerium võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle võiksid edaspidi läbi viia perearstid töötervishoiuarstide asemel. Kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks on oluline, et see lähtuks töökeskkonna riskianalüüsist ning teenust osutaksid pädevad ja vastava väljaõppe saanud spetsialistid ehk töötervishoiuarstid. Perearstidel vastav pädevus puudub, samuti ei ole neil infot töötaja töökeskkonna ega sealsete ohutegurite kohta.
Teiseks tegi koda ettepaneku, et kui töötajale on hiljuti tehtud väga põhjalik üldine terviseaudit, siis ei oleks koja ettepaneku kohaselt vaja neid protseduure uuesti teha töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas tervisekontrollis.
Sotsiaalministeerium selgitas, et töötaja tervisekontrolli korra kohaselt otsustab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Lisaks on töötervishoiuarstidel õigus tervisekontrolli läbiviimise raames tutvuda töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ning kasutada neid andmeid tervisekontrolli läbiviimisel, töötaja terviseseisundile hinnangu andmisel ja otsuse tegemisel.
Olukorras, kus perearst või mõni muu tervishoiutöötaja on hiljuti teinud uuringuid või analüüse, mille tulemused on kättesaadavad tervise infosüsteemis, ei ole töötervishoiuarstil vajadust samu uuringuid ja analüüse uuesti teha. Seda, kas ja milliseid uuringute ja analüüside tulemusi saab ja on mõistlik arvestada töötaja tervisekontrolli tegemisel, on töötervishoiuarsti otsustada.
Samas, kuna tervisekontrolli mahtu (s.t uuringute ja analüüside nimekirja) ei ole õigusakti tasandil kehtestatud, on tööandjal ja töötervishoiuarstil võimalik kokku leppida sobiv tervisekontrolli pakett vastavalt vajadusele, sealhulgas lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest. Samuti on neil õigus kokku leppida selles, kas ja kuidas arvestatakse töötaja varasemaid uuringute ja analüüside tulemusi tervisekontrolli läbiviimisel ja otsuse tegemisel.
Selleks, et tervisekontrolli teenus oleks läbipaistev nii tööandja kui ka töötaja jaoks, tegi kaubanduskoda kolmanda ettepaneku lisada õigusakti loetelu, milliseid tervishoiuteenuseid peab tervisekontroll minimaalselt sisaldama. Selline muudatus annaks selge ülevaate, millised tervisekontrollis sisalduvad teenused on miinimumnõuded ning milliseid teenuseid on tööandjal võimalik vabatahtlikult täiendavalt juurde tellida.
Sotsiaalministeerium selgitas, et tulenevalt seadusest teeb töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Seega võib uuringute ja analüüside nimekiri olla erinev töötajate puhul, kes töötavad kontoris arvutiga võrreldes töötajaga, kes puutuvad kokku näiteks müra või ohtlike kemikaalidega. Samuti võivad uuringud ja analüüsid erineda sõltuvalt töötaja terviseseisundist. Seetõttu ei pea ministeerium mõistlikuks kehtestada tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside nimekirja õigusakti tasandil.
Samas leiab sotsiaalministeerium, et kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks oleks hea kokku leppida tervisekontrolli uuringute ja analüüside miinimumnõuetes juhendmaterjali tasandil, et sellest oleks abi ka tööandjatele töötervishoiuteenuse tellimisel. Seetõttu on Eesti Töötervishoiuarstide Selts koostamas töötervishoiu ohuteguripõhiseid käsitlusjuhendeid, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrollide läbiviimiseks lähtudes ohuteguritest, millega töötajad töökeskkonnas kokku puutuvad. Nimetatud käsitlusjuhendid hõlmavad ka tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside miinimumnõudeid. Käsitlusjuhendid on eelkõige mõeldud töötervishoiuarstidele, kuid ka tööandjatel on võimalik nendest lähtuda töötervishoiuteenuse tellimisel ja tervisekontrolli sisu kokkuleppimisel töötervishoiuteenuse osutajaga. Käsitlusjuhendid on kavandatud valmima 2022. aasta IV kvartalis.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|