TÖÖTAMISEST RIIGIPÜHADEL
Toomas Türnpuu2020-12-16T08:13:51-03:00 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad, kuid pühade ajal töötavatele inimestele tuleb maksta töötatud aja eest kahekordset töötasu, meenutab tööinspektsioon. Riigipühade eel ehk 23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Riigipühade eel tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks kui inimene töötab osaajaga ainult kolm tundi päevas ei pea riigipüha eelsel päeval tööle tulema.
Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötajate ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei tohi tööandja teda selleks sundida.
Riigipühal töötatud tundide eest tuleb töötajale maksta kahekordset töötasu sõltumata sellest, kas talle makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, ta töötab tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel. Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale.
Tööpäeviti saab nõu küsida tööinspektsiooni infotelefonil 6 406 000. Küsimuse võib saata ka e-postiga jurist@ti.ee. Infotelefon töötab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13-ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril nõustamist ei toimu.
Majanduspartner koostab riskianalüüsi
Toomas Türnpuu2021-03-13T13:38:15-03:00
- töötajate töötingimustega tutvumist, tööks vajaliku informatsiooni kogumine, kusjuures võimaluse korral soovime läbi viia töötajate ankeetküsitluse;
- riskianalüüs riskifaktorite ja riskisuuruste määramisega töökohtade ja/või kutsealade lõikes (vormistatuna tabeli kujul). Analüüsi läbiviimisel tuginetakse nähtud-kuuldud andmetele ja töökeskkonna tegurite faktilistele näitajatele (laboratoorsete mõõtmiste andmed). Hinnatakse vastavust kehtivale seadusandlusele, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele/põhimõtetele, ergonoomiapõhimõtetele, samuti töötingimustest ja töö iseloomust võimalikku tekkida võivat tervisekahju;
- kokkuvõte esinenud puudustest ja võimalikku tervisekahju põhjustada võivatest töökeskkonnateguritest;
- töökeskkonna parendamiseks, riskisuuruste vähendamiseks vajalike abinõude plaani, tegevuskava koostamine;
- tervisekontrollile kuuluvate töötajate määramine, tervisekontrolle tingivate töökeskkonnategurite määramine, soovitatava tervisekontrolli perioodilisuse määramine;
- aruande koostamine ja riskianalüüsi vormistamine kirjalikult ;
- füüsikaline (õnnetusoht masinatelt ja tööriistadest, ohtlikud elektripaigaldised, plahvatus ja tuleoht, halb valgustus, müra, tolm, vibratsioon, kõrge või madal temperatuur, õhu liikumise kiirus, elektromagnetväli jne),
- füsioloogiline (raske füüsiline töö, raskuste käsitsi teisaldamine, sundasendid- liigutused jne),
- keemiline (kokkupuude kemikaalidega, ka aurud ja gaasid),
- psühholoogiline (pikk vahetus, öö töö, vajadus kiirustada, tähelepanu pingelisus jne), bioloogiline (mikroorganismid, putukad, hallitus).
- väheneb tööõnnetuste oht;
- paraneb Teie töötajate tervis ja ettevõtte tootlikus;
- ennetate kutsetööga seotud haigestumisi;
- Tööandja peab tööõnnetuste vältimiseks või vähendamiseks;
- korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
- teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
- Tööohutuse üldine korraldamine ettevõttes;
- Süstemaatilise sisekontrolli läbiviimine;
- Töökeskkonnariskianalüüsi koostamine ja vajadusel töökeskkonna parameetrite mõõtmiste tellimine;
- Kirjaliku tegevuskava koostamine, toetudes riskianalüüsi tulemustele;
- Töötajate teavitamine töökeskkonna ohuteguritest;
- Tervisekontrolli korraldamine töötajatele;
- Töökeskkonnavolinike valimine (üle 10 töötajaga ettevõttes), esmaabiandjate valimine; töökeskkonnanõukogu kokkukutsumine (üle 50 töötajaga ettevõttes);
- Esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;
- Isikukaitsevahendite valik ja töötajatele väljastamine;
- Töötaja tööle asumisel esmase-, sissejuhatava juhedamise läbiviimine.
- Vajadusel täiendjuhendamise läbiviimine;
- Ohutusjuhendite ja muude pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt ametijuhendile;