Archives märts 2020

PRIA avab mikroettevõtte toetuse

PRIA avab 2020. aasta II pooles mikroettevõtetele seadmetesse ja ehitistesse investeerimiseks toetuse suurusega 150 000 €

Toetuse üldine eesmärk on maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine. Pria toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks. Toetuse näol on tegu vähese tähtsusega abiga. Oluline on, et eelnimetatud tegevustega kavandatav investeeringuobjekt asuks maapiirkonnas (ettevõtte registreerimisaadress võib olla ka mujal).

Maapiirkonnaks peetakse:

  • valdu, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);
  • kuni 4000 elanikuga väikelinnu, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.

 

Kui palju ja milleks?

Toetust antakse seadmete soetamiseks (v.a. sõidu-,veovahend või veesõiduk), ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks või parendamiseks ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (sh ettevalmistavad tegevused) ning rändkaupluse sisseseade soetamiseks.

Toetuse suurus on kuni 150 000 eurot ettevõtte kohta ning toetuse määr 40-50% (50% põllumajandustootjatele).

Kes saab taotleda?

Toetust saavad taotleda ainult mikroettevõtjad (vähem kui 10 töötajat, aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Taotleja peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, millest taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta oli vähemalt 12 kuu pikkune.

Voor jaguneb kahe sihtgrupi vahel:

põllumajandustootjatest mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete (välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted) või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust;

mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei tohi olla taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,70. Taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, peab olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00.

Ehitise puhul on taotlemisel vaja ehitise kohta ehitusluba, kui see on nõutav ehitusseaduse kohaselt. Ehitis ja selle alune maa peab olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA viimasest väljamaksest.

Ehitis, kuhu seade paigaldatakse, peab olema taotleja omandis või on antud taotlejale kasutamiseks vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA viimasest väljamaksest.

Kui antud toetus haakub Sinu ettevõtte arenguplaanidega ning sooviksid kasutada meie abi toetuse taotlemisel, siis anna endast märku juba nüüd:

 

Toomas Türnpuu

5067751

toomas@majanduspartner.ee

 

Töökeskkonnaspetsialisti soovitused

Töökeskkonnaspetsialisti soovitused :

Kuidas hetkel toime viiruseohuga töökohtadel.

Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed –  vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt üle töötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad jms). Kuna Tallinna Kalmistul töötavad vanemad inimesed, on ohutusnõuete täitmine eriti oluline.

Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra ohtlikkuse kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.  

Töötajatel , kelledel puuduvad teadmised viiruse leviku mehhanismidest ja tema toimest inimorganismile, tuleks olukorda selgitada. 

Töökohtadel tuleks.

  • Informeerige töötajaid ettevaatusabinõudest ja võimalikest riskidest..
  • Kontrollid töötajate tervislikku seisukorda tööle saabumisel, Haiguskahtluse tundemärkidega töötajad  saata koheselt koju.
  • Varustada klienditeenindajad vajalike isikukaitsevahenditega. Pidada distantsi klientidega. Vältida füüsilist kontakti.
  • Desiinfitseerige sobivate puhastus-ja desovahenditega  ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid  (nt klienditeeninduse ruumid, koosolekute laud, toolid, WC d) vähemalt 2-3 korda päevas.
  • Koosviiimiste või  koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik  lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
  • Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud)  kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO  ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema. 
  •  Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptomeid) on asjakohane kasutada nn  õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada  P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
  • Kui  kollektiivis on inimestel  hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada  P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
  • Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest  1- 2 m  kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele).  Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba  eeltoodud meetmed (juhul kui  on olemas oht nakatuda).
  • Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega,  tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .
  • Jätta ära ühisüritused, koosolekud jms. kogunemised.
  •  Tervituseks tehtav  nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda  kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
  • Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada  tööle tulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
  • Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel  ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid  kätepuhastuse lappe, mis on poodides müügis.
  •    NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega  bakteriaalse nakkuse eest.  Respiraatorid on ühekordsed ja nende  respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi. 
  •   NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse- ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadestunudd ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.
  • NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.
  •    NB! Sage käte pesemine ning  vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .
  •    NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate käte kreemidega, sest käte pesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.
  •   NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele.  Selleks saame ise palju ära teha –  praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu  tingimustele.

Kokkuvõtteks, hetkel  on nii töökohal, kui ka ettevõttes  vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel. 

Toomas Türnpuu

TKS

Toomas Türnpuu, juhtimiskonsultant Telefon: 633 7395 Mobiil: 50 67751 E-post: toomas@majanduspartner.ee Skype: turnpuu OÜ Majanduspartner

Tööspetsialisti soovitused

Töökeskkonnaspetsialisti soovitused:

Kuidas hetkel toime viiruseohuga töökohtadel..

Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed –  vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt üle töötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad).

Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.  

Ilmselgelt on siin tegemist suure enamusega ühiskonna liikmetest, kelledel puuduvad teadmised viiruse leviku mehhanismidest ja tema toimest inimorganismile.  

Töökohtadel tuleks.

  • Informeerige töötajaid ettevaatusabinõudest ja võimalikest riskidest..
  • Varustada klienditeenindajad vajalike vahenditega.
  • Desnfitseerige sobivate puhastus-ja desovahenditega  ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid  (nt koosolekute laud, toolid) vähemalt 2-3 korda päevas.
  • Koosviibimiste või  koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik  lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
  • Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud)  kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO  ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema. 
  •  Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptomeid) on asjakohane kasutada nn  õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada  P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
  • Kui  kollektiivis on inimestel  hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada  P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
  • Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest  1- 2 m  kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele).  Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba  eeltoodud meetmed (juhul kui  on olemas oht nakatuda).
  • Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega,  tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .
  •  Tervituseks tehtav  nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda  kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
  • Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada  tööle tulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
  • Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel  ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid  kätepuhastlappe, mis on poodides müügis.

NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega  bakteriaalse nakkuse eest.  Respiraatorid on ühekordsed ja nende  respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi.   

NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse-ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadenenud ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.

NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.

NB! Sage käte pesemine ning  vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .

NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate käte kreemidega, sest käte pesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.

NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele.  Selleks saame ise palju ära teha –  praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu  tingimustele.

Kokkuvõtteks, hetkel  on vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel.  Hetkel tekkinud paanika, kus iga hinna eest püütakse endale hingamisteede mask hankida, pole põhjendatud.  On vaja endale selgeks teha,  miks ja missugust hingamisteede kaitset üldse kasutada ja kas üldse hingamisteede kaitse on optimaalne, kui unustame ära silmade kaitsmise ja nahahügieeni  ning ühiskasutatavate ruumide kontaktpinnad-tööpinnad.