Esileht » POSTITUSED

POSTITUSED

Featured

ETTEVÕTETE ABIMEETMED KREDEXSIST

KredEx aitab koroonaviiruse tõttu raskustesse sattuvaid ettevõtteid läbi uute kriisimeetmete

COVID-19

Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus KredEx täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete paketid töötatakse välja vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele. 

Olukord seab suure surve alla ettevõtete likviidsuse ning teadmatus pandeemia kestvusest vaid lisab ebakindlust. Selleks, et ettevõtjad sellest kriisist võimalikult kiiresti ja väheste kaotustega väljuksid, on KredEx valmis võtma enda kanda läbi uute ja olemasolevate käendus- ja laenumeetmete, senisest suuremaid riske. Ettevõtete vajadus kapitali järele on erinev ning kindlasti tasub võimalikult vara pöörduda oma kodupanga poole, et leida lahendusi veel enne probleemide eskaleerumist. Eesti kommertspangad on lubanud kriisist tulenevalt teha ettevõtjatele järeleandmisi laenude tagasimaksegraafikutes.

Teenused hakkavad ettevõtetele avanema järk-järgult. KredEx hakkab käibelaene, investeerimislaene ja suuremates summades laenukäendusi andma pärast seda, kui lisaeelarvega on eraldatud KredExile selleks vajalik kapital ning Riigikogu on muutnud Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust. Väiksemas summas laenukäenduste andmisega juba alustati.

Kuigi KredExi abimeetmete rakendamine käib läbi pankade, palume ettevõtjatelt mõistvat suhtumist ja anda pankadele aega KredExi uute teenuste tingimustega tutvumiseks.

Olukord muutub pidevalt, selle lehe infot uuendati viimati 30.04.2020 kell 11.45.

Ettevõtjal tuleks finantseerimist puudutavates küsimustes pöörduda panka. Äriplaani ja tegevuste jaoks pakuvad nõustamist ja konsultatsioone Maakondlikud Arenduskeskused.

SAMMUD ETTEVÕTJALE LIKVIIDSUSPROBLEEMIDE LEEVENDAMISEKS:

  1. Esmalt tuleb ettevõtjal enda jaoks läbi mõelda plaan, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Rõhutame, et see ei pea olema põhjalik, ega sisaldama äriplaanile omaseid analüüse. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud. Seejärel pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist. Pea kõik pangad on väljendanud valmisolekut võimaldada kriisist mõjutatud ettevõtjatele maksepuhkusi.
  2. Juhul kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada kriisimeetmeid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, meetmete rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ning läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.
    Samas palume ettevõtjatelt mõistvat suhtumist ja anda pankadele aega KredExi uute teenuste tingimustega tutvumiseks.
  3. Kui eelnevate sammudega ei jõuta positiivse lahendusi, on ettevõtjal võimalik taotleda KredExist erakorralist laenu. Esmajärjekorras tuleks kasutada võimalust taotleda laenu pangast ning kasutada selle saamiseks KredExi erakorralist laenukäendust. Erakorralist otselaenu saab taotlema hakata alates 3. aprillist. Laene välja maksma ei saa hakata enne, kui riigi poolt on KredExile eraldatud selleks vajalik kapital. Eeldatavasti ei juhtu see enne aprilli keskpaika, kuna eeldab Riigikogu poolt lisaeelarve vastuvõtmist.
Read more +
Featured

Strateegiline juhtimine ja eestvedamine organisatsioonis

Strateegiline juhtimine ja eestvedamine organisatsioonis   OÜ MAJANDUSPARTNER pakub majandusorganisatsioonidele strateegilise juhtimise ja eestvedamise kursust, kus avatakse strateegilise juhtimise mõiste, sisu ja meetodid. Organisatsiooni strateegiline arendamine on olulisemaid juhtimise valdkondasid ja juhtimise töövahendeid. Edukaid organisatsioone eristab süstemaatiline strateegiline töö ja oma meeskonna igakülgne arendamine. OÜ MAJANDUSPARTNER pakub tellimuskoolitust teemal:  ” Strateegiline juhtimine ja eestvedamine organisatsioonis” Koolituse teemad; Strateegiline planeerimine Strateegilise plaani loomine, formuleerimine         Planeerimise olemus Planeerimise erinevad kategooriad Eesmärkide erinev ajahorisont Eesmärkide seadmine (SMART printsiibid) Planeerimise protsess (MBO loogika) Strateegiline trepp (ajas edasi-tagasi planeerimine) Strateegiline kontrolli ja tagasisidesüsteem Tasakaalustatud tulemuskaart (Balance Scorecard) Strateegiline analüüs         Väliskeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs Makrokeskkonna dünaamika Makrokeskkonna näitajad PEST analüüs
Read more +
Featured

Tööinspektor tuleb külla!

  Kas tööinspektor on Teie ettevõtet  juba külastanud? Ole kohtumiseks tööinspektoriga valmis ja korrasta kohe oma ettevõtte tööohutuse- ja töötervishoiu dokumendid. Helista ja saad pakkumuse. OÜ Majanduspartner pakub ettevõtetele ja asutustele alljärgnevaid teenuseid:
  • Töökeskkonna ja tööohutuse auditi teostamine ettevõttes;
  • Töökeskkonnna dokumentide audit;
  • Vajalike töökeskkonna dokumentide ja juhendite koostamine ning korrigeerimine;
  •  Töökeskkonnaspetsialisti teenus lepingu alusel;
  •  Tööohutuse alased konsultatsioonid;
  •  Ettevõtte objektide külastamine ja tööohutusnõuete täitmise kontrollimine;
  •  Riskianalüüsi koostamine;
  •  Tööohustuse alased juhendamised ja koolitused;
  • Muud teenused
TKS TEENUSTE HINNAKIRI
  • Firma töötervishoiu ja tööohutus auditeerimine,dokumentide analüüs ja diagnostika- hind alates 175 eur
  • Ohutusjuhendite koostamine töötajale, seadmetele alates 30 eur
  • Töötajate esma- ja täiendjuhendamine eesti ja vene keeles , hind alates 25.- eur tund
  • Dokumentide ja erinevate juhendite koostamine, hind alates 25.- eur tund,
  • Riskianalüüsi koostamine, hind alates 275.- eur tund
  • Töökeskkonna spetsialisti teenus , alates 22.- eur tund,
  • Muud teenused kokkuleppel
    Helistage 5067751 või meilige toomas@majanduspartner.ee ja saate kiire ja soodsa pakkumise! Täiendav info meie koduleheküljel ;  https://www.majanduspartner.ee     KIIRE TÖÖ, KINDEL TULEMUS!    
Read more +
Featured

Majanduspartner koostab riskianalüüsi

  OÜ Majanduspartner aitab ettevõtetel teostada ettevõttes töökeskkonna riskianalüüsi. Vastavalt seadusele (TTOS) on Tööandja kohustus on tagada ettevõttes ohutu töökeskkond. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimiseks on vajalik ettevõttes vastavalt seadusele läbi viia töökeskkonna riskianalüüs. Tulenevalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 16 lõige 2 alusel võib tööandja tellida ettevõttesse pädeva töökeskkonnaspetsialisti teenuse, põhjusel, et ei ole ise valmis töökeskkonnaspetsialist olema, ei soovi spetsialisti määrata oma tööliste hulgast. OÜ Majanduspartner pakub võimalust osta pädev töökeskkonnaspetsialisti teenus sisse. OÜ Majanduspartner poolt ettevõttes läbi viidav riskianalüüs sisaldab tegevusi, mis on määratletud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Seadus näeb ette, et iga tööandja on kohustatud läbi viima oma ettevõttes/asutuses töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele. Riskianalüüsi läbiviimine ettevõttes või selle struktuuriüksustes (igas konkreetses allüksuses) kohapeal sisaldab;
  1. töötajate töötingimustega tutvumist, tööks vajaliku informatsiooni kogumine, kusjuures võimaluse korral soovime läbi viia töötajate ankeetküsitluse;
  2. riskianalüüs riskifaktorite ja riskisuuruste määramisega töökohtade ja/või kutsealade lõikes (vormistatuna tabeli kujul). Analüüsi läbiviimisel tuginetakse nähtud-kuuldud andmetele ja töökeskkonna tegurite faktilistele näitajatele (laboratoorsete mõõtmiste andmed). Hinnatakse vastavust kehtivale seadusandlusele, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele/põhimõtetele, ergonoomiapõhimõtetele, samuti töötingimustest ja töö iseloomust võimalikku tekkida võivat tervisekahju;
  3. kokkuvõte esinenud puudustest ja võimalikku tervisekahju põhjustada võivatest töökeskkonnateguritest;
  4. töökeskkonna parendamiseks, riskisuuruste vähendamiseks vajalike abinõude plaani, tegevuskava koostamine;
  5. tervisekontrollile kuuluvate töötajate määramine, tervisekontrolle tingivate töökeskkonnategurite määramine, soovitatava tervisekontrolli perioodilisuse määramine;
  6. aruande koostamine ja riskianalüüsi vormistamine kirjalikult ;
Töökeskkonna analüüsi  eesmärkidest ja vajalikkusest ettevõttele Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on võimalike töötaja tervist ohtustavate tegurite välja selgitamine ja hindamine. Ohustav tegur, e. ohutegur on igasugune tegur mis võib kahjustada töötaja tervist töökohal. Peamised ohutegurid on:
  1. füüsikaline (õnnetusoht masinatelt ja tööriistadest, ohtlikud elektripaigaldised, plahvatus ja tuleoht, halb valgustus, müra, tolm, vibratsioon, kõrge või madal temperatuur, õhu liikumise kiirus, elektromagnetväli jne),
  2. füsioloogiline (raske füüsiline töö, raskuste käsitsi teisaldamine, sundasendid- liigutused jne),
  3. keemiline (kokkupuude kemikaalidega, ka aurud ja gaasid),
  4. psühholoogiline (pikk vahetus, öö töö, vajadus kiirustada, tähelepanu pingelisus jne), bioloogiline (mikroorganismid, putukad, hallitus).
Risk on ohuteguritest tingitud võimalike tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus. Riskide hindamist alustatakse töökeskkonna ja tööprotsessi info kogumisest. Töötajate vahel jagatakse töökeskkonna kaardistamise ankeedid. Iga töötaja märgib ankeedi tabelis enda töökohal esinevad ohutegurid esinemise sageduse järgi eraldi lahtritesse: kas tihti, mõnikord, harva või mitte kunagi. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Töökeskkonnas viiakse vajadusel läbi füüsikaliste ohutegurite (valgustus, müra, õhu temperatuur, niiskus jne) mõõdistamine. Saadud andmed analüüsitakse, hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust. Samuti otsustatakse kas risk on lubatav või mitte. Järgmise sammuna koostatakse tegevuskava riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Tegevuskavas märgitakse vastutajad ja täitmise aeg. Kõik läbiviidud etapid dokumenteeritakse – saadud dokumendi nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (Riigikogu poolt vastu võetud 16 juunil 1999 a.) on töökeskkonna riskianalüüs kohustuslik igale ettevõttele.   Töökeskkonna riskianalüüs määrab töökoha ohutegureid ja aitab oluliselt parandada töötingimusi: Töökeskkonna riskianalüüsi tulemusena;
  1. väheneb tööõnnetuste oht;
  2.  paraneb Teie töötajate tervis ja ettevõtte tootlikus;
  3.  ennetate kutsetööga seotud haigestumisi;
  4.  Tööandja peab tööõnnetuste vältimiseks või vähendamiseks;
  5.  korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
  6.  teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Meie poolt pakutav töökeskkonnaspetsialisti teenus aitab Teil säästa aega ja raha ning keskenduda oma ettevõtte põhitegevusele! Töökeskkonnaspetsialisti kohustused toetudes seadusele ja tuginedes praktikale:
  1. Tööohutuse üldine korraldamine ettevõttes;
  2.  Süstemaatilise sisekontrolli läbiviimine;
  3.  Töökeskkonnariskianalüüsi koostamine ja vajadusel töökeskkonna parameetrite mõõtmiste tellimine;
  4.  Kirjaliku tegevuskava koostamine, toetudes riskianalüüsi tulemustele;
  5.  Töötajate teavitamine töökeskkonna ohuteguritest;
  6.  Tervisekontrolli korraldamine töötajatele;
  7. Töökeskkonnavolinike valimine (üle 10 töötajaga ettevõttes), esmaabiandjate valimine; töökeskkonnanõukogu kokkukutsumine (üle 50 töötajaga ettevõttes);
  8.  Esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;
  9.  Isikukaitsevahendite valik ja töötajatele väljastamine;
  10. Töötaja tööle asumisel esmase-, sissejuhatava juhedamise läbiviimine.
  11.  Vajadusel täiendjuhendamise läbiviimine;
  12.  Ohutusjuhendite ja muude pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt ametijuhendile;
  OÜ Majanduspartner pakub töökeskkonna spetsialisti teenust (TKS)   Helista ja küsi lisa     Toomas Türnpuu     5067751  
Read more +

Kesk-Läänemere programm 2021-2027.a.

Eile avati Kesk-Läänemere programm 2021-2027 taotlejatele.   Kes on huvitatud oma projektitaotluse esitamisest programmi esimesse taotlusvooru, sellel on mõistlik külastada programmi veebilehte www.centralbaltic.eu, et tutvuda taotlejatele vajaliku infoga projekti koostamiseks.   Lisaks korraldab programmi sekretariaat taotlejatele seminarid, kus tutvustatakse lähemalt programmi võimalusi ning taotlemise tingimusi.   Seminarid toimuvad ajavahemikus 30. november – 3. detsember 2021 ja seminaridele on võimalik registreerida programmi veebilehe https://centralbaltic.eu/event/project-development-seminars/ kaudu kuni 25. novembrini.   Uue programmi esimesse vooru saab projekte esitada ajavahmikus 10. veebruar - 31 märts 2022 (kuni kell 12.00). Projektitaotlused tuleb esitada elektroonilise seiresüsteemi „Jems“ kaudu.   Edukaks toetuse taotlemiseks on vajalik läbida ka konsultatsioon oma projekti-idee sobivuse kontrollimiseks Kesk-Läänemere programmis. Selleks tuleb taotlejatel täita eelnevalt programmi veebilehel asuv „Project idea form“ ning esitada see programmi sekretariaadile. Pärast seda tuleb võtta vastavalt teemale ühendust konkreetse programmi  projektijuhiga (Project manager), kellega lepitakse kokku aeg konsultatsioonideks, mille jooksul projekti-idee läbi arutatakse ning saadakse tagasisidet projekti sobivuse kohta Kesk-Läänemere programmis. Programmi projektijuhtide kontaktid leiate programmi veebilehelt.   Juhin tähelepanu, et kui taotlejatel on juba enam-vähem oma projekti-idee osas selgus, mida soovitakse projekti raames teha, siis tasub juba kohe, st võimalikult varakult, projektijuhtidega ühendust võtta, et teemat nendega arutada, sest hiljem ei ole neil aega enam põhjalikke konsultatsioone iga projekti kohta anda. Hiljemalt 2 nädalat enne taotluste esitamise tähtaega projektijuhid enam uusi projekti-ideid konsulteerimisele ei võta, vaid keskenduvad varem konsulteeritud projektide toetamisele taotluse ettevalmistamise protsessis.   Lisainfot uue Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 ja I taotlusvooru kohta leiate programmi veebilehelt www.centralbaltic.eu. Lisaküsimuste korral aitab teid programmi kontaktpunkt Eestis, mis asub Riigi Tugiteenuste Keskuses. Kontaktpunkti kontaktid leiate siit veebilehelt https://centralbaltic.eu/contacts/#!    
Read more +

Uusi taotlusvoorusid oodates

View this email in your browser

Uusi taotlusvoore oodates

Vaatame ringi, mis veel Euroopa kultuuriprojektides toimub. Olulisim sündmus on kindlasti Uudismeedia Foorum, pärandihoidjad kutsuvad kogemusi vahetama, isetegijatele on loodud reistoetuste leidmise tööriist ning Euroopa kirjandusauhinnad on pidulikult üle antud. Vahvaid Euroopa filme näeb kinodes ka.

Euroopa Uudismeedia Foorum

29.novembril Brüsselis ja online toimuv Euroopa Uudismeedia Foorum keskendub Euroopa uudismeedia organisatsioonide väljakutsetele ja uuendustele. Selles käsitletakse tööstuse põhiteemasid: tuluvood, ärimudelid, kogukonna kaasamine, mitmekesisus, meedia koondumine suurte meediamajade kätte, uued vormingud ja partnerlussuhted. Rohkem infot ja SIIT

Cultural Heritage in Action kutsub visiite korraldama

Cultural Heritage in Action on ELi kultuuripärandi alane vastastikuse õppimise kava, mis toetab vahetust paljude linnade, piirkondade ja sidusrühmade vahel, luues nii laia õppekogukonna. Kuni 31. detsembrini 2021 on avatud taotlusvoor ühe kohapealse vastastikuse õppimise külastuse korraldamiseks. Vaata rohkem SIIT

Interaktiivne otsingumootor parima kogemustevahetamise koha leidmiseks

MAX (Makers’ eXchange) projekt esitleb interaktiivset otsingumootorit mobiilsusskeemide otsimiseks tegijate, loomekeskuste ja fab-labi kogukondade vahel. Otsida saab erinevaid reisivõimalusi, mis keskenduvad kogemuste ja tavade vahetamisele tegijate vahel kogu Euroopas ja selle naaberriikides. Vaata lähemalt SIIT

“Fit for the Future” uuringud tantsu mõjust

2021. aastal tellis European Dancehouse Network partnerorganisatsioonidelt ja teadlastelt uuringu peamistest suundumustest ja seostest tantsu ja heaolu, tantsu ja liikuvuse vahel. Uuriti ka digitaalseid muutusi tantsuvaldkonnas enne ja pärast pandeemiat ning seda, kuidas tants võiks kaasa aidata ELi välissuhetes. Kõik uuringu tulemused on allalaadimiseks saadaval. Vaata lähemalt

Avatud konkursikutse mentoritele

Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi raames kutsub Põhjamaade Kultuuripunkt huvilisi kandideerima pilootprojekti mentoriks. Varem välja valitud mentoreid esitletakse internetis ning juhendatavad märgivad, keda nad soovivad taotluskavas oma mentoriks. Eesmärk on leida tasakaalustatud rühm mentoreid, kes on erineva professionaalse taustaga, eri kunsti- ja kultuurivaldkondadest ning kõigist Põhja- ja Baltimaadest. Programmi tulemus on kuuekuune mentorlus oktoobrist 2022 maini 2023. Vaata lähemalt.

Euroopa filmid kinodes novembris ja detsembris

Novembris ja detsembris on kinopublikul tõeline filmipidu, sest toimub Pimedate Ööde Filmifestival, mille programmis suur hulk häid Euroopa filme. Kinodesse jõuab aga ka mitmeid levifilme, mis on levitajate poolt hoolega valitud ja kinokavas veidi pikemalt, et kõigil huvilistel võimalus neid vaadata oleks. Linastub kaks imeilusat lastefilmi - animaseiklus "Ainbo. Amasoonia süda", mis viib meid troopilisse džunglisse ja "Jõulumuinasjutt" hoopis lumisesse võlumaailma. Suurejooneline Soome action-thriller "Omerta 6/12" , lavastatud meie publikulegi teada režissööri Aku Louhimiehe poolt, tasub vaatamist juba sellepärast, et on osaliselt üles filmitud Eestis. Parimat Taani kino on võimalik nautida ajaloolises draamas "Pakt". Noored sõdurid viivad meid pingelisele teekonnale filmiga "Ära mitte kahtlegi". Lisaks jõuab 3. detsembrist Eesti kinodesse kauaoodatud Eesti kaastoodetud film "Kupee nr 6", mis sel aastal võitis Cannesi Filmifestivalil Grand Prix.

Vaata lähemalt
Read more +

Palgakorraldusest

Ettevõte palgakorralduse diagnostika   Ettevõte palgakorralduse diagnostika eesmärk on läbi viia ettevõttes täielik palgakorralduse valdkonna „ probleemide inventuur „  ja pakkuda parimad lahendused probleemidel lahendamiseks. Organisatsioonisise palgakorralduse optimeerimiseks kaasatakse juhtimiskonsultant. Milleks palgakonsultanti kaasata? Esiteks , eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra , kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike tulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa ) ja mis on põhjuseks , kui eesmärke ei täideta ja ettevõtte majandustulemused halvenevad. Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja  lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid  probleeme , nende  olemust ja sisu. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja tehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit  langeb toodete  kvaliteet, väheneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võib probleem olla väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleem võib ka olla seotud erinevate faktoritega ,mis esmapilgul ei ole ilma analüüsita nähtavad. Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud , kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, samuti probleemide lahendamisest ja võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Sageli on need ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, kes ei ole rahul organisatsiooni arengutrendidega. Tabelis 1 on toodud loetelu tüüpilisi probleeme .

Tabel 1

 

  • Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine.
  • Müügiplaanide mitte täitmine
  • Rahulolematute klientide hulga suurenemine
  • Tootmiskadude ja praagi suurenemine
  • Ettenägematute kulude suurenemine
  • Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine.
  • Suur personali voolavus.
  • Personali madal kvalifikatsioon
  • Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine.
  • Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine.
   
  • Madal tööviljakus.
  • Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide suurenemine
  • Probleemid organisatsiooni juhtimises
  • Vastuseis muudatustele, Боязнь перемен, сопротивление изменениям.
  • Аutokraatia ja struktuuriüksustevaheliste koostöö
  • Demotiveeriv juhtimisstiil. meeskonnatöö puudumine
  • Töötajate rahulolu , loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine.
  • Laovarude  suurenemine
  Kuidas organisatsiooni diagnostikat läbi viia? Töötatakse välja konsulteerimise töökava ja ajagraafik. Määratakse juhtkonna poolt kindlaks juhtrühm ja tegevuse põhimõtted koostöös konsultandiga. Sõlmitakse töövõtuleping. Konsultandi töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega Selleks kasutatakse spetsiaalseid meetodeid ja protseduure. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultant püüab vastavaid tehnikaid kasutades välja selgitada  probleemide olemuse ja tekkepõhjuse.  Intervjuu on usalduslik vestlus, mille tulemuslikkus sõltub osapoolte soovist leida probleemidele lahendusi. Oluline on keskenduda võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka  dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid. Informatsiooni kogumise faasis on oluline  
  1. Ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine
  2. Probleemi sisuliste põhjuste väljaselgitamine
  3. Probleemide puu kirjeldamine
  4. Ettevõtte arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine
  5. Ettevõtte muudatuste tegevuskava koostamine
Informatsiooni kogumise faasis pöörab konsultant põhitähelepanu sellele , kuidas leida sisemisi seoseid probleemide  tekkimise ja lahendamise viiside vahe.  Konsultant grupeerib ja järjestab probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest  ja teeb ettepaneku probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas. Konsulteerimise tulemusena valmib tegevuskava ettevõttesiseste muudatuste juhtimiseks. Vajadusel koostatakse ajakava muudatuste protsessi juhtimise ja firmasisese koolituse osas.
Read more +

UUED RAHASTUSALLIKAD

View this email in your browser

Uued rahastusallikad

Loov Euroopa Kultuuri selle aasta taotlusvoorud on läbi. Uurisime, milliseid rahastusvõimalusi pakutakse Euroopas kultuurile veel. Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut on pööranud pilgu kultuuri ja loomemajanduse arendamiseks, Uus Euroopa Bauhaus vaatleb kultuuri jätkusuutlikkuse aspektist ja koondab erinevate programmide rahastusvõimalusi. MusicAire aga ootab muusikasektori ettepanekuid kõige õigemate toetuste väljatöötamiseks.

Kes saavad sel aastal Euroopa kirjandusauhinna?

Vaata 9. novembril kell 20.30 otseülekannet auhinnatseremooniast. Sel aastal saab auhinna 13 uut kirjanikku. Rohkem infot https://fb.me/e/VubWZd2U ja https://www.euprizeliterature.eu/

Uus Euroopa Bauhaus on jõudnud uude etappi

Uus Euroopa Bauhaus keskendub kolmele omavahel seotud muutuste suunale. Räägitakse kohtadest maapinnal, innovatsiooni võimaldavast keskkonnast ja meie vaatenurkadest ning mõtteviisist. Iga suuna alla on kogutud toetusvõimalusi erinevatest Euroopa toetusprogrammidest. Vaata rohkem SIIT

EIT Kultuur ja loovus avab konsortsiumitele rahastusvõimalused

Euroopa Informatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi programm Kultuur ja loovus ühendab üleeuroopalise innovatsiooni ökosüsteemi kultuuri- ja loomeorganisatsioone ettevõtlusest, kõrgharidusest ja teadusuuringutest. 26. oktoobril avatakse esimesed taotlusvoorud. Oodatud on rahvusvahelisi tegijaid koondavad konsortsiumid. Vaata taotlusvooru kohta lähemalt SIIT

MusicAire kogub muusikavaldkonna vajadusi toetusteks

Music Moves Europe poolt rahastatud MusicAire töötab välja toetusmeetmeid, et toetada muusika ökosüsteemi COVID-19 kriisist väljumisel rohelisel, digitaalsel, õiglasel ja vastupidaval viisil. Sektori vajaduste kaardistamiseks paluvad nad vastata küsimustikule, mis on avatud 1. novembrini. Vaata lähemalt

Avaldati Loov Euroopa 2020 monitooringuaruanne

COVID-19 pandeemia avaldas 2020. aastal ELi kultuuri-, sotsiaal- ja majanduselule enneolematut mõju. Loova Euroopa seirearuandes 2020 vaadeldakse, kuidas Loov Euroopa programm aitas kaasa Euroopa kultuuri- ja loomeökosüsteemi hakkamasaamisele, taastumisele ja tulevikku vaatamisele. Vaata lähemalt.

Copyright (C) 2021 Loov Eesti / Eesti Filmi Instituut. All rights reserved.     Uuenda sätteid | Eemalda end listist
Read more +

Toetusmeede turismi- ja jaekaubandusettevõtjatele

Uus EAS toetus turismi- ja jaekaubandusettevõtjatele!

  Vabariigi Valitsus otsustas maksta täiendavat toetust nendele ettevõtetele, kes on tegevust alustanud piirangute ajal. Toetust saavad taotleda majutusettevõtjad, spaad, veekeskused, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad, kelle esmane käibe deklareerimise aeg Maksu- ja Tolliametile on 2020. aastal või hiljem. EAS avas nendele ettevõtete uue taotlusvooru täna, 17.augustil kell 9:00 ja taotlusi saab esitada kuni 25.augustini kell 16:00. Toetust saavad taotleda järgmised ettevõtted:
  • Majutusettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu I 55.
  • Spaa ja veekeskus on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu Q 86905 või Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini valdav eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu R 93 või EMTAK koodiga jagu S 96041.
  • Reisiettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 791.
  • Nõupidamiste ja messide korraldaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301.
  • Sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu H 4939, jagu H 49399 või jagu H 49391.
  • Jaekaubanduse ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes omab või valdab füüsilist kauplust või müügisaali, kus klientidel oli või on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" punkti 2014 alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu lõppemiseni keelatud viibida ning kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu G 451, jagu 4532 , jagu 4540, jagu 4719, jagu 4726, jagu 474, jagu 475, jagu 476, jagu 477 või jagu 478, välja arvatud isikud, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga 4773, 4774, 47762, 47781 ja 4781.
  • Taotleja ei ole raskustes ettevõtja (vt täpsemalt juhiseid siit).
  • Taotlejal puuduvad taotluse esitamise hetkel riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud;
  • Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. NB! Juhime tähelepanu, et nimetud võlgnevusi ei tohi olla taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning võlgade olemasolu korral ei ole võimalik nimetatud toetust maksta.
  • Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
  • Füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
  • Taotleja ei ole saanud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" tulenevate piirangute tõttu toetust riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest kultuuriministri määruste alusel;
  • Taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada COVID-19 raamistiku punktis 22 a sätestatud summat (s.o 1,8 mln eurot);
Uueks ettevõtjaks loetakse need käibemaksukohustuslasest ettevõtjad, kes on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet perioodi 1. jaanuaril 2020. (või hiljem) kuni veebruar 2021. a eest. Ettevõte kvalifitseerub taotlejaks, kui ta on kuudel, mil ta deklareerib käivet, teinud tööjõumaksude väljamakse nimetatud kuude aritmeetilise keskmisena vähemalt 800 eurot kuus.   Toetuse suurus:
  • Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui majutusettevõtjal või spaal ja veekeskusel puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot. Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetusele liidetakse juurde 7/92 toetuse summast, kui ettevõtja valdab Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini.
  • Toitlustusettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui toitlustusettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
  • Reisiettevõtja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui reisiettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
  • Nõupidamiste ja messide korraldaja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui nõupidamiste ja messide korraldajal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
  • Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui sõitjate muud maismaavedu teostaval ettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
  • Jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui jaekaubanduse ettevõtjal 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 2000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 2000 eurot.
  Vaata täpsemat infot siit, määruse terviktekst on kättesaadav siit.   Taotlemine avatakse EASi e-teeninduses https://aken.eas.ee/Authorization. Taotlusvormil saab ettevõte ise anda info, millise kuu TSD-l on taotleja deklareerinud 2021. a veebruaris tehtud tööga seotud tööjõumaksud ja millisest TSD-st alates taotleja deklareeris perioodi 01.2020-02.2021 eest tööjõumakse. Nimetatud info alusel teeb EAS maksu- ja Tolliametile täiendava päringu ja arvutab välja toetusena makstava summa suuruse.   Täiendava info saamiks palume pöörduda EASi infokeskusesse tel: 6 279 700, e-post: info@eas.ee
Read more +

Kas ettevõte kvalifsitseerub toetuse saajaks
Hea EVEA liige!   Kui Sinu tegevus on mõjutatud valitsuse plaanitavatest piirangutest, palume tagasisidet, kas leiad oma ettevõtte tegevusala töötukassa uuest palgatoetuse meetme toetatavate alade nimekirjast. Vaata palun siin.  Meetme tingimusi näed siin.   Kui Sa ei leia end toetavate tegevusalade nimekirjast, palume selgitada detailsemalt ettevõtte tegevusala ja põhjust, miks ei kvalifitseeru (nt piirangutest on mõjutatud kõrvaltegevusala, käibelangus on vähem kui 50%, kõik töötajad on juba koondatud jne).   Kui Sul on uue meetme tingimuste kohta muid kommentaare, siis palun anna teada: evea@evea.ee. Töötukassa lubas meetme võimaliku jätkumise korral konsulteerida EVEA-ga.   Jääme ootama tagasisidet kuni 12.03.   Kõike head!   Sinu EVEA
Read more +

Pöördumine ettevõtjate poole

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu palus edastada info:   "Koroonaviiruse leviku vastu võitlemine nõuab iga inimese panust. Probleemne on olukord töökohtades, mis vajab aktiivset sekkumist. Meie järelevalve näitab, et valdavalt suhtuvad tööandjad probleemi väga tõsiselt, kasutusele on võetud erinevad meetmed, et viiruse levikut takistada. Samas on ka kõige tublimatel aeg-ajalt vaja värskeid ideid või meeldetuletust, mida veel teha võiks, et viirust kontrolli all hoida.   Tööinspektsioonil on valmis saanud video-infektsioonikoolitus tööandjale, et tuletada meelde aasta jooksul omandatud teadmised koroonaviiruse pidurdamiseks. Räägime riskide hindamisest ja meetmetest, mida ettevõttes kasutusele võtta. Samuti anname tööandjale juhiseid mida teha siis, kui  töötaja on haigestunud.   Video on leitav Tööelu portaalist. Koolituse järel soovitame kontrollida oma teadmisi küsimustikku täites, et oma ettevõttes viiruse levikut tõkestada. Samas on üleval ka ABC koroonaviiruse leviku tegevustest. Peagi valmib koolitus ka vene keeles, lisame selle esimesel võimalusel Tööelu portaali venekeelsele lehele.   Koostasime ka kaks infograafikut, mida saaksite töökeskkonnas kasutada. Esimene neist puudutab lähikontaktseks osutumist, leitav eesti keeles siin. Infograafikud on saadaval vene keeles siin, peagi ka inglise keeles.   Meie infotelefonilt 640 6000 saab nõu nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemadel tööpäevadel kella 9.00-16.30. Samuti saab kutsuda meie töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja tervishoidev töökeskkond."     Kõike head!   Sinu EVEA

VEEL OLULIST INFOT

  EVEA liikmeteenused SIIN   EVEA seisukohad SIIN   EVEA meediakajastus SIIN   EVEA sündmusesd SIIN
Read more +

Rahandusministeeriumis kiideti heaks välistoetuste jaotus

Valitsus kiitis heaks välistoetuste 4,83 miljardi euro jaotuse

5. märts 2021 - 11:26
Valitsus kiitis eile heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot. “Need miljardid lähevad Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamiseks ja  rohehüppele,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Suured võitjad on teadlased, laiemalt haridusega seotud valdkonnad, tehnoloogiahüppesse, keskkonnasäästu panustajad, aga ka Eesti digiriik ja digilahendusi kasutav erasektor,” rääkis minister. „Soovime arendada ka ettevõtete ekspordivõimekust, sest kui meie ettevõtetel läheb välisturgudel hästi, läheb hästi ka Eesti majandusel ja inimestel üldiselt.“ Uue perioodi rahast jätkub Eesti e-riigi väljaarendamine, uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ja investeeringud kiiresse internetiühendusse. Valitsus soovib enam panustada Eesti inimestesse haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks on kavas täiendada õppimisvõimalusi ja toetada elukestvat õpet. Luuakse vajalikke tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine.  Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid. Elukeskkonna ja kohaliku aktiivsuse edendamiseks jätkub linnaruumi arendamine ja kohaliku ettevõtluse toetamine. Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale. „Valitsuses kokku lepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali. „Selleks on kavas korraldada temaatilisi töötubasid ja avalik konsultatsioon, et võimalikult palju organisatsioone teaks, kuidas eurotoetuste kaudu enda tegevusele hoogu saada ja seeläbi Eesti elu edendada.“ Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Nende meetmete ja programmide valikul ning kavandamisel on võetud arvesse teistest vahenditest kavandatavaid kliima- ja energiaeesmärkidesse panustavaid meetmeid, et saavutada võimalikult suur koosmõju ja panus Eesti eesmärkide suunas liikumisel. Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ca 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot. Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaaniga saab tutvuda siin. Esimese avapauguna toimub 22.-26. märtsil partnerite EL toetuste teemaline arutelunädal.
Read more +