PRIA maksis 2020. aastal toetusteks ligi 319 miljonit eurot
2020. aastal maksis PRIA ligi 21 600 kliendile kokku 318 944 996 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.
PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli ütleb: „2020. aasta oli eriline, aga COVID-19 kriisiga seotud elukorralduse ootamatu muutus ei löönud meid rivist välja. Kiiresti viidi ellu muudatused töö korraldamises ja see tagas, et menetlus, kontroll ning väljamaksed jätkusid plaanitud kvaliteedis ja mahus. Lisaks suudeti sujuvalt ning kiiresti korraldada ka erakorraliste meetmete vastuvõtt. Oleme tänulikud nii klientidele, koostööpartneritele kui ka oma töötajatele. Öeldakse ju, et kett on nii tugev, kui seda on tema kõige nõrgem lüli. Nagu tõestas 2020. aasta, siis meie kett koosneb väga tugevatest lülidest!“
Sektorite vahel jaotusid toetused järgmiselt:
Keskkonnatoetused jõuavad klientideni
PRIA on alustanud 2020. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist. Veebruari keskpaigaks planeerib PRIA kümnekonna toetuse raames loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajatele välja maksta kokku üle 60 miljoni euro.
Toetuste eelarved ja väljamaksete planeeritud algusajad
(NB! Algusaeg tähistab toetuse esimeste väljamaksete tegemist. Kõik maksed teostatakse jooksvalt hiljemalt veebruari keskpaigaks.)
Meede
Meetme eelarve
Väljamaksete algusaeg
Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA)
500 000
11. jaanuar
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
23 500 000
12. jaanuar
Piirkondlik veekaitse toetus (VESI)
40 000
12. jaanuar
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)
6 500 000
12. jaanuar
Piirkondlik mullakaitse toetus (MULD)
615 000
13. jaanuar
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
1 035 000
14. jaanuar
Loomade heaolu toetus (LHT)
7 000 000
20. jaanuar
Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK)
500 000
22. jaanuar
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH)
22 000 000
1. veebruar
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT)
100 000
10. veebruar
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT)
563 500
10. veebruar
Sigade, lammaste ja kitsede teavitamise kokkuvõte
15. jaanuariks tuli põllumajandusloomade registrile esitada 31. detsembri seisuga peetavate sigade arv tegevuskohas ning 1. jaanuari seisuga peetavate lammaste ja kitsede arv.
Loomade arv
Tegevuskohtade arv
Klientide arv
Sead (31.12.2020. a seisuga)
316 737
107
75
Lambad (1.01.2021. a seisuga)
52 586
1 039
1 040
Kitsed (1.01.2021. a seisuga)
2 593
201
201
Õige aeg planeerida uute maade kasutusele võtmist 2021. aastal ja PRIA teavitamist piirimuudatustest
Tuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis alanud aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIAle võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada e-PRIA teenuse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused) kaudu.
Varajane teavitamine tagab kevadel sujuvama taotlemise!
Jätkub põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide andmete uuendamine uute ortofotode alusel
Eelmisel aastal tegi Maa-amet uued ortofotod Eesti põhjapoolsema osa kohta. Nende alusel vaatab PRIA põllumassiivide ja maastikuelementide piirid üle ning uuendab neid, kui looduses on toimunud muudatused. Piiride uuendamine kestab aprilli alguseni. Uuendatud andmed jõuavad jooksvalt põllumassiivide veebikaardile ja e-PRIA teenusesse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused).
Kuna PRIA pärast muudatuste tegemist eraldi teavitust ei tee, siis on taotlejatel oluline põllumassiivide veebikaardil või e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ ise oma põllumassiividel silma peal hoida. „Põllumassiivide muudatused“ teenuses saab vaadata endaga seotud põllumassiivide registri seisu ühtses nimekirjas. Seejuures on näha, millal on massiiv viimati üle vaadatud ja piire muudetud ning kus ja kui suur on pindalaline muudatus. Samuti saab jälgida, kas põllumassiiv on ülevaatamisel või on see registrimuudatuste täpsustamiseks välikontrolli suunatud.
Kui taotleja leiab, et tehtud muudatus ei vasta tegelikule olukorrale looduses, siis tuleb tal sellest PRIAle teada anda. Selleks tuleb e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ esitada uus piir koos selgitustega selle kohta, mis on muutunud.
Hiiumaa ja Läänemaa põllumassiivid uuendatakse kõige hiljem. Seetõttu on need tervikuna praegu veel „Kinnitatud“ staatuses ja viimane uuendamise kuupäev jääb varasemasse aega.
Veebruaris toimub kalanduse toetustaotluste vastuvõtt COVID-19 mõjude leevendamiseks
17.-25. veebruarini võtab PRIA vastu kalanduse valdkonna COVID-19 pandeemiast tingitud müügikäibe vähenemise hüvitamise toetustaotlusi. Korraga on avatud kaks meedet: „Vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus“ ja „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus“.
Toetused võimaldavad hüvitada koroonaviiruse puhangust tingitud müügikäibe vähenemist, mis tekkis 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini.
Toetust saab taotleda, kui taotleja müügikäive on 2020. aastal vähenenud rohkem kui 15 protsendi võrra võrreldes tema 2019. aasta sama perioodi keskmise müügikäibega, mille kohta toetust taotletakse.
Eelmainitud toetuste esimesed voorud toimusid 2020. aastal.
Mida leiti pindala- ja loomatoetuste kontrollide raames?
Võrreldes tavapäraste aastatega olid 2020. aastal kohapealse kontrolli valimimahud oluliselt väiksemad. Põhjuseks oli viiruse levikust tingitud Euroopa Komisjoni poolt määrusega (EL) nr 2020/532 kehtestatud erand, mis lubas 5% asemel kohapeal kontrollida vähemalt 3% pindalatoetuste taotlejaid.
2020. aastal kontrolliti nõuete täitmist kokku 619 taotleja juures. Kontrollis oli kokku ligikaudu 51 600 hektarit.
PRIA otsetoetuste osakonna kontrollibüroo annab ülevaate kontrollides tehtud tähelepanekutest.
Investeeringute teostamisega seotud tähtaegadest
Investeeringutoetuste abil projektide elluviimiseks on toetuse saajatel reeglina aega kaks aastat alates PRIA poolt taotluse rahuldamisest. Millal tuleb taotluses lubatud tegevused ellu viia, on sätestatud maaeluministri määrustega. Mõne meetme konkreetse taotlusvooru osas on minister määrusi muutnud ja tähtaegu pikendanud, kuid programmperioodi 2014-2020 lõpu lähenedes muutuvad võimalused tähtaegu pikendada üha väiksemaks.
Toetuse saajad, kes on saanud taotluse rahuldamise otsuse, kuid teavad kindlalt, et siiski ei soovi planeeritud investeeringuid ellu viia, saavad toetusest loobuda, esitades sellekohase avalduse PRIAle. Avalduse esitamiseks ei pea ootama tegevuste elluviimise tähtaja saabumist. Avaldus tuleb esitada siis, kui on selgunud asjaolud, mis tingivad projektis planeeritud tegevuste teostamata jätmise ning on olemas kindel teadmine, et projekt jääb ellu viimata. Sellisel juhul on Maaeluministeeriumil veel võimalik vabanenud toetusrahad suunata teistesse taotlusvoorudesse. Seeläbi saame tagada Eestile Euroopa Liidu eelarvest eraldatud toetusrahade maksimaalse kasutuse.
Pane tähele! Tähtajad võivad taotlusvoorude lõikes erineda – palume kindlasti jälgida, millised on tähtajad konkreetse projekti elluviimiseks.
Alates märtsist kaob võimalus siseneda e-PRIAsse pangalingi kaudu
Riigi Infosüsteemi Amet annab teada, et alates 1. märtsist 2021 eemaldatakse pangalingid riigi autentimisteenusest ehk TARA keskkonnast.
Seega tuleb ka e-PRIA kasutajatel, kes seni on e-PRIA portaali sisenenud TARA teenuse kaudu pangalingiga, valida edaspidi turvalisem autentimisvahend. e-PRIAsse saab siseneda ID-kaardi ja Mobiil-IDga ning läbi TARA teenuse ka Smart-IDga.
tööandja vabastatakse kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel)
minimaalset sotsiaalmaksu ei tule tasuda märtsi, aprilli ja maikuu väljamaksetelt;
see on kasulik olukorras, kus tööandja on töötajad saatnud näiteks palgata puhkusele. Varem pidi sellises olukorras tasuma minimaalse sotsiaalmaksu (178,20€) iga sellise töötaja kohta, mis siis, et töötasu väljamakset ei toimunud;
sellistel töötajatel säilib ravikindlustus;
maksuvõla intresside arvestamine peatatakse perioodil 01. märts -01. mai automaatselt (st. ei pea tegema ajatamist);
maksuvõla intressi muutmine 0,06%-lt 0,03% peale päevas alates 01. mai (aastane intress 21,9% => 10,95%) ja seda tähtajatult;
Maksuamet saab õiguse intressid nulliks määrata, kui maksude tasumisel põhjustab raskusi just koroonaviirusega seonduvad asjaolud;
ka maksuvõla ajatamise tingimusi muudetakse paindlikumaks;
maksuvõla ajatamine on oluline väiksema intressi saamiseks ja ettevõtjatele, kes kavatsevad osaleda riigihankel, taotleda riigilt toetusi või lube;
peatatud on maksuvõlgade info kuvamine.
Kõik deklaratsioonid tuleb ikka tähtajaks esitada. Makse ei või lihtsalt maksmata jätta. =)
Töötasu hüvitis
Töötukassa töötasu hüvitise saamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust kolmest – käibe langus, töömahu langus, töötasu langus:
tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda (rakendatakse TLS §35 või §37);
tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasuTLS §37 alusel vähemalt 30% või alampalgani.
Hüvitis kehtib töölepinguga töötajatele ja juhatuse liikme ega töövõtulepingu alusel tasu saanud isikud hüvitist ei saa.
Uued (alla aasta vanused) ettevõtted saavad hüvitist taotleda, kui täidetud on töö mitteandmise ja töötasu vähendamise kriteeriumid (käibe kriteeriumit ei saa täita).
Hüvitis on 70% keskmisest kuupalgast (arvutamise põhimõtted) (max 1000€ bruto) ja tööandja peab ise tasuma lisaks vähemalt 150€ bruto. Töötaja saab tööandjalt ja Töötukassalt kokku vähemalt alampalga (584€ bruto). Kui töötati osalise ajaga ja palk oli alampalgast väiksem, siis säilib töötaja senine sissetulek. Lisaks kehtivad veel järgnevad tingimused:
õigus on hüvitist saada kahe kuu eest kolmekuulise (03.-05.2020) perioodi jooksul;
avalduse esitab tööandja, hüvitise saab töötaja otse oma kontole;
tööandja esitab avalduse iga kuu kohta eraldi pärast väljamakse tegemist;
hüvitis tuleb tööandjal tagastada, kui hüvitise saanud töötaja koondatakse samal või järgmisel kuul;
töötasu hüvitis on maksustatud nagu palk ja hüvitise maksud tasub Eesti Töötukassa (tööandja tasub maksud ise makstud töötasult nagu tavaliselt).
Avalduste esitamine avati e-töötukassa lehel aprilli alguses. Soovitan avalduse esitamine delegeerida raamatupidajale, kes on nüanssidega paremini kursis. e-töötukassa lehel tuleb töötasu hüvitise avalduse esitamiseks teha raamatupidajale volitus.
Mitmete töötajate jaoks on olnud pettumuseks Töötukassalt saadud hüvitise summa. Tähele tuleb panna, et see arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasude alusel Maksuameti andmete põhjal ning hüvitise määr sellest on 70%. Kui vastaval perioodil on palgatulud väiksemad, siis tuleb ka hüvitis praegusega võrreldes väiksem.
Eksimused ja pettused töötasu hüvitise taotlemisel
Kahtlemata leidub ka neid, kes soovivad hüvitist ära kasutada kuigi tegelikult töömaht vähenenud ei ole. Kõik esitatud taotlused läbivad kontrolli ja siiani on esinenud väheseid avalduste tagasilükkamisi. Peamised põhjused, miks avaldust ei ole rahuldatud, on järgmised:
Pärast hüvitise meetmete tutvustamist lisatakse töösuhe töötamise registrisse (näiteks algusega 01.03.2020) ja esitatakse samal päeval ka töötasu hüvitise avaldus. Iseenesest midagi keelatut ei ole, kuid see tekitab kahtlusi.
Juhatuse liikmed teevad endaga töölepinguid või muudavad olemasoleva lepingu töölepinguks ja taotlevad selle järgselt kohe hüvitist.
Avalduses ja töötamise registris on märgitud erinevad töökoormused.
Kuna hüvitise arvutamise aluseks on Maksuameti andmed kuni 12 kuud tagasi, siis hüvitise suurendamise eesmärgil muudetakse maksudeklaratsioone tagantjärgi ja näidatakse palgasummad suuremana.
Eksitakse dokumentide vormistamisel – näiteks teatatakse töötajatele palga vähendamisest enne eriolukorra algust.
Tööandja ei maksa välja kohustuslikku miinimumi 150€ bruto.
Töötasu vähendatakse aprillist, kuid taotlus esitatakse märtsikuu eest.
Tööandja laseb hüvitised kanda ettevõtte kontole.
Seega tasub taotlemisel olla tähelepanelik ja hoiduda skeemitamisest. Allikas: Äripäev
Mida veel tähele panna:
Hüvitist makstakse igal juhul kogu kalendrikuu eest. Seda ka olukorras, kui tööandja on töötasu vähendanud näiteks üheks nädalaks.
Kui töötaja on olnud osa kuust haiguslehel, siis tasutakse talle ikkagi hüvitis terve kuu eest (mitte vastavalt tööl oldud päevade arvule).
Hüvitise saamine ei sõltu töötasu suurusest. Oluline on, et töötaja töötasu oleks vähendatud võrreldes töölepingus kokkulepituga.
Laenud
Swedbanki ärikliendid saavad ajutiste makseraskuste tekkimisel taotleda kuni kuue kuu pikkust maksepuhkust laenu põhiosa maksetele (lisatasusid ja tingimusi ei kaasne). Intressimaksed tuleb endiselt tasuda igakuiselt. Tasumata jäänud põhiosamaksed jaotatakse ülejäänud laenuperioodile. Maksepuhkuse taotluse saab mugavalt esitada internetipangas.
Maksepuhkuse võtmisse ei tasu suhtuda kergekäeliselt, sest see annab pangale alusel vaadata üle ka lepingutingimusi (sh intressimäära) ja võib kokkuvõttes laenaja kulusid suurendada.
Kredex pakub laenukäendust ja erakorralist laenu (investeerimislaen ja käibelaen, mõlemad maksimaalselt viis miljonit eurot ettevõtte kohta). Loe lähemalt siit.
Muud meetmed riigi poolt:
perioodil 01.03-30.04.2020 kompenseeritakse töövõimetuslehe korral ka 1.-3. päev (info Haigekassa lehel);
tavaolukorras oli varem 1.-3. päev hüvitiseta;
järgnevad päevadel jääb kehtima sama süsteem: 4.-8. päev hüvitab tööandja 70% ja alates 9. päevast Haigekassa hüvitis 70%;
töövõimetuslehte saab töötaja ise alustada digilugu.ee keskkonnas;
märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa hüvitatakse kuni 3 miljoni euro ulatuses. (Allikas)
