Kesk-Läänemere programm 2021-2027.a.
Toomas Türnpuu2021-11-17T07:25:32-03:00Eile avati Kesk-Läänemere programm 2021-2027 taotlejatele. Kes on huvitatud oma projektitaotluse esitamisest programmi esimesse taotlusvooru, sellel on mõistlik külastada programmi veebilehte www.centralbaltic.eu, et tutvuda taotlejatele vajaliku infoga projekti koostamiseks. Lisaks korraldab programmi sekretariaat taotlejatele seminarid, kus tutvustatakse lähemalt programmi võimalusi ning taotlemise tingimusi. Seminarid toimuvad ajavahemikus 30. november – 3. detsember 2021 ja seminaridele on võimalik registreerida programmi veebilehe https://centralbaltic.eu/event/project-development-seminars/ kaudu kuni 25. novembrini. Uue programmi esimesse vooru saab projekte esitada ajavahmikus 10. veebruar - 31 märts 2022 (kuni kell 12.00). Projektitaotlused tuleb esitada elektroonilise seiresüsteemi „Jems“ kaudu. Edukaks toetuse taotlemiseks on vajalik läbida ka konsultatsioon oma projekti-idee sobivuse kontrollimiseks Kesk-Läänemere programmis. Selleks tuleb taotlejatel täita eelnevalt programmi veebilehel asuv „Project idea form“ ning esitada see programmi sekretariaadile. Pärast seda tuleb võtta vastavalt teemale ühendust konkreetse programmi projektijuhiga (Project manager), kellega lepitakse kokku aeg konsultatsioonideks, mille jooksul projekti-idee läbi arutatakse ning saadakse tagasisidet projekti sobivuse kohta Kesk-Läänemere programmis. Programmi projektijuhtide kontaktid leiate programmi veebilehelt. Juhin tähelepanu, et kui taotlejatel on juba enam-vähem oma projekti-idee osas selgus, mida soovitakse projekti raames teha, siis tasub juba kohe, st võimalikult varakult, projektijuhtidega ühendust võtta, et teemat nendega arutada, sest hiljem ei ole neil aega enam põhjalikke konsultatsioone iga projekti kohta anda. Hiljemalt 2 nädalat enne taotluste esitamise tähtaega projektijuhid enam uusi projekti-ideid konsulteerimisele ei võta, vaid keskenduvad varem konsulteeritud projektide toetamisele taotluse ettevalmistamise protsessis. Lisainfot uue Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 ja I taotlusvooru kohta leiate programmi veebilehelt www.centralbaltic.eu. Lisaküsimuste korral aitab teid programmi kontaktpunkt Eestis, mis asub Riigi Tugiteenuste Keskuses. Kontaktpunkti kontaktid leiate siit veebilehelt https://centralbaltic.eu/contacts/#!
Uusi taotlusvoorusid oodates
Toomas Türnpuu2021-11-17T04:54:17-03:00 |
 |
Uusi taotlusvoore oodatesVaatame ringi, mis veel Euroopa kultuuriprojektides toimub. Olulisim sündmus on kindlasti Uudismeedia Foorum, pärandihoidjad kutsuvad kogemusi vahetama, isetegijatele on loodud reistoetuste leidmise tööriist ning Euroopa kirjandusauhinnad on pidulikult üle antud. Vahvaid Euroopa filme näeb kinodes ka.Euroopa Uudismeedia Foorum29.novembril Brüsselis ja online toimuv Euroopa Uudismeedia Foorum keskendub Euroopa uudismeedia organisatsioonide väljakutsetele ja uuendustele. Selles käsitletakse tööstuse põhiteemasid: tuluvood, ärimudelid, kogukonna kaasamine, mitmekesisus, meedia koondumine suurte meediamajade kätte, uued vormingud ja partnerlussuhted. Rohkem infot ja SIITCultural Heritage in Action kutsub visiite korraldamaCultural Heritage in Action on ELi kultuuripärandi alane vastastikuse õppimise kava, mis toetab vahetust paljude linnade, piirkondade ja sidusrühmade vahel, luues nii laia õppekogukonna. Kuni 31. detsembrini 2021 on avatud taotlusvoor ühe kohapealse vastastikuse õppimise külastuse korraldamiseks. Vaata rohkem SIITInteraktiivne otsingumootor parima kogemustevahetamise koha leidmiseksMAX (Makers’ eXchange) projekt esitleb interaktiivset otsingumootorit mobiilsusskeemide otsimiseks tegijate, loomekeskuste ja fab-labi kogukondade vahel. Otsida saab erinevaid reisivõimalusi, mis keskenduvad kogemuste ja tavade vahetamisele tegijate vahel kogu Euroopas ja selle naaberriikides. Vaata lähemalt SIIT“Fit for the Future” uuringud tantsu mõjust2021. aastal tellis European Dancehouse Network partnerorganisatsioonidelt ja teadlastelt uuringu peamistest suundumustest ja seostest tantsu ja heaolu, tantsu ja liikuvuse vahel. Uuriti ka digitaalseid muutusi tantsuvaldkonnas enne ja pärast pandeemiat ning seda, kuidas tants võiks kaasa aidata ELi välissuhetes. Kõik uuringu tulemused on allalaadimiseks saadaval. Vaata lähemaltAvatud konkursikutse mentoritelePõhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi raames kutsub Põhjamaade Kultuuripunkt huvilisi kandideerima pilootprojekti mentoriks. Varem välja valitud mentoreid esitletakse internetis ning juhendatavad märgivad, keda nad soovivad taotluskavas oma mentoriks. Eesmärk on leida tasakaalustatud rühm mentoreid, kes on erineva professionaalse taustaga, eri kunsti- ja kultuurivaldkondadest ning kõigist Põhja- ja Baltimaadest. Programmi tulemus on kuuekuune mentorlus oktoobrist 2022 maini 2023. Vaata lähemalt.Euroopa filmid kinodes novembris ja detsembrisNovembris ja detsembris on kinopublikul tõeline filmipidu, sest toimub Pimedate Ööde Filmifestival, mille programmis suur hulk häid Euroopa filme. Kinodesse jõuab aga ka mitmeid levifilme, mis on levitajate poolt hoolega valitud ja kinokavas veidi pikemalt, et kõigil huvilistel võimalus neid vaadata oleks. Linastub kaks imeilusat lastefilmi - animaseiklus "Ainbo. Amasoonia süda", mis viib meid troopilisse džunglisse ja "Jõulumuinasjutt" hoopis lumisesse võlumaailma. Suurejooneline Soome action-thriller "Omerta 6/12" , lavastatud meie publikulegi teada režissööri Aku Louhimiehe poolt, tasub vaatamist juba sellepärast, et on osaliselt üles filmitud Eestis. Parimat Taani kino on võimalik nautida ajaloolises draamas "Pakt". Noored sõdurid viivad meid pingelisele teekonnale filmiga "Ära mitte kahtlegi". Lisaks jõuab 3. detsembrist Eesti kinodesse kauaoodatud Eesti kaastoodetud film "Kupee nr 6", mis sel aastal võitis Cannesi Filmifestivalil Grand Prix.Vaata lähemalt |
Palgakorraldusest
Toomas Türnpuu2021-12-29T05:17:22-03:00Ettevõte palgakorralduse diagnostika Ettevõte palgakorralduse diagnostika eesmärk on läbi viia ettevõttes täielik palgakorralduse valdkonna „ probleemide inventuur „ ja pakkuda parimad lahendused probleemidel lahendamiseks. Organisatsioonisise palgakorralduse optimeerimiseks kaasatakse juhtimiskonsultant. Milleks palgakonsultanti kaasata? Esiteks , eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra , kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike tulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa ) ja mis on põhjuseks , kui eesmärke ei täideta ja ettevõtte majandustulemused halvenevad. Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid probleeme , nende olemust ja sisu. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja tehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit langeb toodete kvaliteet, väheneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võib probleem olla väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleem võib ka olla seotud erinevate faktoritega ,mis esmapilgul ei ole ilma analüüsita nähtavad. Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud , kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, samuti probleemide lahendamisest ja võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Sageli on need ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, kes ei ole rahul organisatsiooni arengutrendidega. Tabelis 1 on toodud loetelu tüüpilisi probleeme .
Kuidas organisatsiooni diagnostikat läbi viia? Töötatakse välja konsulteerimise töökava ja ajagraafik. Määratakse juhtkonna poolt kindlaks juhtrühm ja tegevuse põhimõtted koostöös konsultandiga. Sõlmitakse töövõtuleping. Konsultandi töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega Selleks kasutatakse spetsiaalseid meetodeid ja protseduure. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultant püüab vastavaid tehnikaid kasutades välja selgitada probleemide olemuse ja tekkepõhjuse. Intervjuu on usalduslik vestlus, mille tulemuslikkus sõltub osapoolte soovist leida probleemidele lahendusi. Oluline on keskenduda võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid. Informatsiooni kogumise faasis on oluline
Tabel 1
|
|
- Ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine
- Probleemi sisuliste põhjuste väljaselgitamine
- Probleemide puu kirjeldamine
- Ettevõtte arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine
- Ettevõtte muudatuste tegevuskava koostamine
UUED RAHASTUSALLIKAD
Toomas Türnpuu2021-10-25T09:28:51-03:00
| |||||||||||||||||||||||||||||||||
Toetusmeede turismi- ja jaekaubandusettevõtjatele
Toomas Türnpuu2021-08-17T05:19:26-03:00Uus EAS toetus turismi- ja jaekaubandusettevõtjatele!
Vabariigi Valitsus otsustas maksta täiendavat toetust nendele ettevõtetele, kes on tegevust alustanud piirangute ajal. Toetust saavad taotleda majutusettevõtjad, spaad, veekeskused, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad, kelle esmane käibe deklareerimise aeg Maksu- ja Tolliametile on 2020. aastal või hiljem. EAS avas nendele ettevõtete uue taotlusvooru täna, 17.augustil kell 9:00 ja taotlusi saab esitada kuni 25.augustini kell 16:00. Toetust saavad taotleda järgmised ettevõtted:- Majutusettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu I 55.
- Spaa ja veekeskus on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu Q 86905 või Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini valdav eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu R 93 või EMTAK koodiga jagu S 96041.
- Reisiettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 791.
- Nõupidamiste ja messide korraldaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301.
- Sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu H 4939, jagu H 49399 või jagu H 49391.
- Jaekaubanduse ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes omab või valdab füüsilist kauplust või müügisaali, kus klientidel oli või on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" punkti 2014 alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu lõppemiseni keelatud viibida ning kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu G 451, jagu 4532 , jagu 4540, jagu 4719, jagu 4726, jagu 474, jagu 475, jagu 476, jagu 477 või jagu 478, välja arvatud isikud, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga 4773, 4774, 47762, 47781 ja 4781.
- Taotleja ei ole raskustes ettevõtja (vt täpsemalt juhiseid siit).
- Taotlejal puuduvad taotluse esitamise hetkel riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud;
- Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. NB! Juhime tähelepanu, et nimetud võlgnevusi ei tohi olla taotluse esitamise kuupäeva seisuga ning võlgade olemasolu korral ei ole võimalik nimetatud toetust maksta.
- Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
- Füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
- Taotleja ei ole saanud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" tulenevate piirangute tõttu toetust riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest kultuuriministri määruste alusel;
- Taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada COVID-19 raamistiku punktis 22 a sätestatud summat (s.o 1,8 mln eurot);
- Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui majutusettevõtjal või spaal ja veekeskusel puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot. Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetusele liidetakse juurde 7/92 toetuse summast, kui ettevõtja valdab Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini.
- Toitlustusettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui toitlustusettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
- Reisiettevõtja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui reisiettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
- Nõupidamiste ja messide korraldaja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui nõupidamiste ja messide korraldajal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
- Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui sõitjate muud maismaavedu teostaval ettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
- Jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui jaekaubanduse ettevõtjal 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 2000 eurot. Kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 2000 eurot.
Uued toetused toidu- ja joogitootjatele
Toomas Türnpuu2021-08-02T03:22:20-03:00Toidu-ja joogitootjate taotlusvoorud seadmete soetuseks ja ehituseks juba augustis (11.08. tähtaeg väikeettevõtjatele) ning septembris (suured ja keskmised ettevõtted).
Toetused ettevõtte kohta 750 000 -2,5 miljonit eurot.
Kas ettevõte kvalifsitseerub toetuse saajaks
Toomas Türnpuu2021-03-13T13:45:48-03:00
|
Pöördumine ettevõtjate poole
Toomas Türnpuu2021-03-13T13:44:37-03:00| Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu palus edastada info: "Koroonaviiruse leviku vastu võitlemine nõuab iga inimese panust. Probleemne on olukord töökohtades, mis vajab aktiivset sekkumist. Meie järelevalve näitab, et valdavalt suhtuvad tööandjad probleemi väga tõsiselt, kasutusele on võetud erinevad meetmed, et viiruse levikut takistada. Samas on ka kõige tublimatel aeg-ajalt vaja värskeid ideid või meeldetuletust, mida veel teha võiks, et viirust kontrolli all hoida. Tööinspektsioonil on valmis saanud video-infektsioonikoolitus tööandjale, et tuletada meelde aasta jooksul omandatud teadmised koroonaviiruse pidurdamiseks. Räägime riskide hindamisest ja meetmetest, mida ettevõttes kasutusele võtta. Samuti anname tööandjale juhiseid mida teha siis, kui töötaja on haigestunud. Video on leitav Tööelu portaalist. Koolituse järel soovitame kontrollida oma teadmisi küsimustikku täites, et oma ettevõttes viiruse levikut tõkestada. Samas on üleval ka ABC koroonaviiruse leviku tegevustest. Peagi valmib koolitus ka vene keeles, lisame selle esimesel võimalusel Tööelu portaali venekeelsele lehele. Koostasime ka kaks infograafikut, mida saaksite töökeskkonnas kasutada. Esimene neist puudutab lähikontaktseks osutumist, leitav eesti keeles siin. Infograafikud on saadaval vene keeles siin, peagi ka inglise keeles. Meie infotelefonilt 640 6000 saab nõu nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemadel tööpäevadel kella 9.00-16.30. Samuti saab kutsuda meie töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja tervishoidev töökeskkond." Kõike head! Sinu EVEA |
| |
VEEL OLULIST INFOTEVEA liikmeteenused SIIN EVEA seisukohad SIIN EVEA meediakajastus SIIN EVEA sündmusesd SIIN |
| |
Rahandusministeeriumis kiideti heaks välistoetuste jaotus
Toomas Türnpuu2021-03-14T08:35:00-03:00Valitsus kiitis heaks välistoetuste 4,83 miljardi euro jaotuse
Valitsus kiitis eile heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot. “Need miljardid lähevad Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamiseks ja rohehüppele,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Suured võitjad on teadlased, laiemalt haridusega seotud valdkonnad, tehnoloogiahüppesse, keskkonnasäästu panustajad, aga ka Eesti digiriik ja digilahendusi kasutav erasektor,” rääkis minister. „Soovime arendada ka ettevõtete ekspordivõimekust, sest kui meie ettevõtetel läheb välisturgudel hästi, läheb hästi ka Eesti majandusel ja inimestel üldiselt.“ Uue perioodi rahast jätkub Eesti e-riigi väljaarendamine, uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ja investeeringud kiiresse internetiühendusse. Valitsus soovib enam panustada Eesti inimestesse haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks on kavas täiendada õppimisvõimalusi ja toetada elukestvat õpet. Luuakse vajalikke tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine. Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid. Elukeskkonna ja kohaliku aktiivsuse edendamiseks jätkub linnaruumi arendamine ja kohaliku ettevõtluse toetamine. Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale. „Valitsuses kokku lepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali. „Selleks on kavas korraldada temaatilisi töötubasid ja avalik konsultatsioon, et võimalikult palju organisatsioone teaks, kuidas eurotoetuste kaudu enda tegevusele hoogu saada ja seeläbi Eesti elu edendada.“ Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Nende meetmete ja programmide valikul ning kavandamisel on võetud arvesse teistest vahenditest kavandatavaid kliima- ja energiaeesmärkidesse panustavaid meetmeid, et saavutada võimalikult suur koosmõju ja panus Eesti eesmärkide suunas liikumisel. Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ca 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot. Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaaniga saab tutvuda siin. Esimese avapauguna toimub 22.-26. märtsil partnerite EL toetuste teemaline arutelunädal.