Toomas Türnpuu
21.05.2020
Alates tänasest, 21. maist saavad turismiettevõtjad taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) ärimudelite rakendamise toetust uuenenud tingimustel. Ettevõtete omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda toetust väikeprojektide.
EASi turismiarenduskeskuse juhi Liina Maria Lepiku sõnul on toetuse muudatuste eesmärk tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.
Turismiarenduskeskuse juhi sõnul on toetustega võrdselt oluline, kui hästi on Eesti turism valmis eluks pärast piirangute leevendamist. „Ühelt poolt soovivad kõik pääseda füüsilisest eraldatusest ning inimeste motivatsioon liikuma pääseda on suur – teisalt konkureerivad inimeste piiratud vabale ajale ja rahale korraga paljud ettevõtted ja sihtkohad. Samuti kaaluvad kliendid edaspidi iga teenust ohutuse seisukohast, mistõttu tuleb ettevõtjatel lähiajal teenuseid suuremal või vähemal määral muuta ja kohandada,“ selgitas Lepik.
„Toetus pakub ettevõtjatele tuge, et vaadata ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ lisas Lepik.
Lisanduv väikeprojektide toetus on mõeldud eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.
Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilise lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.
Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.
Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.
Toetuste täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt suurprojektide kohta https://www.eas.ee/teenus/turismiettevotete-arimudelite-rakendamise-toetus/ ja lisandunud väikeprojektide kohta https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/
EAS avab lähiajal kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetuse. Toetust saavad taotleda kaubandus- ja teenindusettevõtjad, kes rendivad pinda kaubanduskeskuses või peavad laste mängutuba (ei pea asuma kaubanduskeskuses). Taotlejad saavad olla äriühingu, FIE või MTÜ vormis. Toetuse suurus on võrdne rendileandja poolt lepingujärgsest ühe kuu üüri- või rendisummast tehtud soodustusega, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti lepingu järgsest ühe kuu rendist, mis kehtis 2020. aasta veebruaris. Seejuures peab toetuse taotleja enda kanda jääma vähemalt 25 protsenti kuu rendist lisaks tehtud soodustusele ja saadavale toetusele. Kehtiv rendileping peab olema sõlmitud enne 2020. a. 12. märtsi.
https://www.eas.ee/teenus/covid-renditoetus/?fbclid=IwAR1ObgnuPDBMA3ttF9B5DAleycljV_lM7UjFf737eR3olvBye3EHXVaZBD4
Prognoositavalt alates 7. aprillist tõuseb arendusosaku toetussumma 35 000-le eurole ning atraktiivsemaks muutuvad ka toetuse tingimused. Toetuse andmise eesmärgiks on väikse ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuse ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu.
Kui palju ja milleks?
Uus toetussumma on 35 000 eurot, toetuse määr moodustab 70% projekti kuludest. Toetatavad tegevused on:
1) prototüübi valmistamine;
2) tootekatsetuste ja tööstusliku eskperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbimine;
3) akrediteerimise, metroloogia, standardimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise teenus;
4) tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;
5) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine;
6) patendi, kasuliku mudeli või tööstudisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine.
Teenuse osutajateks saavad olla teadus- ja arendusasutused, insenertehniliste teenuste osutajad, uuendusena infotehnoloogiaalase teenuse osutajad
(EMTAK 6201 – Programmeerimine), biotehnoloogialane teadus- ja arendusteenuse osutajad (EMTAK 7211),
teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas osutajad
(EMTAK 7219).
Seda kõike koos nõudega, et teenuseosutajal on olemas meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusalaalane müügitulu eelmisel majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot.
IT teenuste osa ei toetata näiteks veebipoe ja kodulehe loomist.
Kes saab taotleda?
Toetus saavad taotleda väiksed ja keskmised ettevõtted. Esmakordselt saavad taotleda ka alkoholitootjad. Siiski on taotlemisel ka välistatud tegevusvaldkondi: näiteks põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, kinnisvaraalane tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine, finants- ja kindlustustegevus jne.
Minimaalne projekti pikkus on 4 kuud, maksimaalne 18 kuud. Uuenenud kujul saab toetust taotleda kaks korda. Kahest projektist ühel peab vähemalt ühel olema teenuseosutaja välisriigist.
Mainime ka ära, et suuruneb ka innovatsiooniosaku toetussumma – 6000-le eurole.
Kui antud toetus haakub Sinu ettevõtte arenguplaanidega ning sooviksid kasutada meie abi toetuse taotlemisel, siis anna endast märku juba nüüd:
Toomas Türnpuu
506775
juhtimiskonsultant
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 7. septembril ametlikult esinduse Singapuris, et tugevdada Eesti ettevõtete eksporti Kagu-Aasia riikidesse, kasvatada e-residentide arvu ja kaasata piirkonnast välisinvesteeringuid.
EASi Singapuri esinduse avamisel osaleb Singapuri kaubanduse ja tööstuse riigiminister Dr Koh Poh Koon ja Eesti poolelt ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saadab pea kolmekümnest ettevõttest koosnev äridelegatsioon.
„Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid ja kiiremini arenevaid piirkondasid maailmas ning seetõttu on oluline toetada Eesti ettevõtteid siin piirkonnas. Juba praegu on mitmed koostööprojektid käimas ja Eesti ettevõtete huvi piirkonna vastu on suur, mida näitab ka äridelegatsiooni arvukus. Singapuri ettevõtteid köidavad investeerimisvõimalused Eesti tehnoloogia- ja idufirmadesse, kelle reputatsioon on siin väga kõrge“ selgitas esinduse avamise tagamaid EASi Singapuri esinduse juht Indrek Pällo.
„Singapuri ärikultuur ja -keskkond on meie ettevõtetele arusaadavad ja seetõttu loovad hea baasi Eesti ettevõtetele Kagu-Aasiasse laienemiseks,“ põhjendas ettevõtlusminister Liisa Oviir esinduse loomist ning lisas, „kuna Singapur on üks Aasia juhtivaid finantskeskusi, siis tehakse siin ka olulisi investeerimisotsuseid ning ilma riikliku kohaloluta on pea võimatu Eestil pääseda nende otsustajate vaatevälja. Samuti on oluline tutvustada Aasia ettevõtetele e-Residentsuse võimalusi nende Euroopa äride juhtimiseks. Meie ootused sellele piirkonnale on ambitsioonikad. Kuigi viimaste aastate Eesti eksport on püsinud suhtelises paigalseisus, on eksport Aasiasse kiiresti kasvanud.“
Samal ajal minister Oviiri ja äridelegatsiooni visiidiga kohtuvad Singapuris Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna Eesti aukonsulid. EASi Singapuri esinduse avamisel ja aukonsulite kokkusaamisel osalev Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks rõhutas Eesti aukonsulite olulist rolli riikides, kus Eesti diplomaatilised esindused puuduvad, „Kagu-Aasia riikides Eestil diplomaatilisi esindusi ei ole ning seetõttu on oluline roll kanda meie aukonsulitel nendes riikides. Aukonsulid täidavad nii konsulaarülesandeid kui ka arendavad muid suhteid Eestiga, nende hulgas ka ärisuhteid. Kuna aukonsuli roll on siiski vabatahtlikkusel põhinev, siis on igati tervitatav, et EAS avab esinduse, et tagada ärisuhete tugevam areng selles piirkonnas.“
Lisainformatsioon:
Indrek Pällo
EASi Singapuri esinduse juht
Indrek.Pallo@eas.ee
+372 51 31 399
+65 9131 9781
Äriplaani koostamise õppematerjal EAS leheküljelt
Ettevõtlusega alustamise üks esimesi samme on äriplaani kirjutamine. Miks on seda vaja, kui on teada, et paljud ettevõtted tegutsevad ilma kirjaliku äriplaanita? Põhjus ongi selles, et kui alustad ettevõtlust äriplaani kirjutamisest, saavutad konkurentide ees hulga eeliseid.
| Äriplaani osa | Kirjeldus |
| 1. Kokkuvõte | Esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu ja kõik oluline, mis on vajalik äriplaani realistlikkuse, kasumlikkuse ja atraktiivsuse hindamiseks. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1-1,5 lehekülge. |
| 2. Ettevõtte üldandmed | Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm, ettevõtte registrikood (kui on tegutsev ettevõte), registreerimise aeg ja koht, tegevuskoha aadress, ettevõtte kontaktandmed ja info omanike kohta. |
| 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid | Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks. |
| 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus | Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid. |
| 5. Tooted ja teenused | Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on. |
| 6. Klient, turg, konkurents | Annab vastuse, kui palju ja millise hinnaga on võimalik seda toodet või teenust kirjeldatud turgudel konkurentidega võisteldes müüa. Kirjeldatakse kliente, praegust ja võimalikku turgu ning seal tegutsevaid konkurente. Tuuakse välja konkurentsieelis. Koostatakse SWOT-analüüs. Edasi kirjeldatakse oma toodete või teenuste hinnakujunduspõhimõtteid, püstitatakse turunduseesmärgid, mis on aluseks müügiprognooside koostamisele. |
| 7. Tegevusplaan | Lühiajaline tegevusplaan konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul. |
| 8. Riskianalüüs | Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi. |
| 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid | Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta. |
| Tüüpvead | Vigade vältimine |
|---|---|
| 1. Äriplaani kirjutatakse nagu kirjandit. | Vähenda kirjelduste osa ja lisa rohkem analüüsi. |
| 2. Äriplaan kirjutatakse toetuse saamiseks, mitte iseendale. | Tõesta esmalt iseendale, kas saad äriga hakkama. Kui su äriplaan on elujõuline, siis toetused on lihtsalt lisatugi äri käimalükkamisel. |
| 3. Eesmärke ei seata ajaliselt. | Lühiajalised eesmärgid sõnasta kvartali või kuu täpsusega ja pikaajalised eesmärgid aastase täpsusega. |
| 4. Eesmärgid püstitatakse pärast finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. | Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia. Kui finantsprognoosid näitavad, et valitud strateegiaga ei õnnestu eesmärke saavutada, muuda strateegiat, mitte eesmärke. |
| 5. Ärikeskkonda analüüsides kirjutatakse äriplaani sõna-sõnalisi lõike arengukavadest ja riiklikest strateegiatest. | Ärikeskkonna analüüsi mõte on tuvastada võimalused ja ohud. Seega pead uurima vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis on eesmärkide saavutamise seisukohalt võtmetähtsusega. Neid aspekte tuleb uurida oma äriidee realiseerimise seisukohalt. |
| 6. Äriplaani finantsosa ja finantsprognooside koostamisel kasutatakse arve, mida pole eelnevalt käsitletud või põhjendatud eelnenud sõnalises osas. | Arvud, mida kasutad finantsprognoosides, peavad olema äriplaani sõnalises osas eelnevalt lahti kirjutatud. |
| 7. Konkurente loetletakse formaalsete, mitte sisuliste tunnuste alusel. Tegelikult konkurente ei tunta. | Turu-uuringust peab selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Seega koosta konkurentsianalüüs n-ö läbi kliendi silmade. |
| 8. Kasutatakse ebausaldusväärseid turu-uuringuid. | Ära kasuta internetist leitud vananenud või hoopis teistel eesmärkidel korraldatud uuringuid. Tee ise uuring, küsitle kas või tuttavaid, kes kuuluvad kavandatava tegevuse sihtrühma. |
| 9. Tehakse pinnapealne turuanalüüs, st piirdutakse pelgalt oletustega ning sihtrühma tegelikku ostujõudu ja vajadusi ei analüüsita. | Ära arva, et kliendid käituvad nii nagu sina või nii, nagu sina tahad. Kontrolli ja analüüsi. |
| 10. Toote või teenuse kvaliteedi kirjeldus lähtub oletusest. Väär on kirjutada „Minu pakutav toode X on odavama hinnaga, kuid parema kvaliteediga kui konkurentidel”. | Kvaliteet on suhteline mõiste. Kirjuta väga täpselt lahti, milles sinu toote või teenuse kvaliteet seisneb. Ära piirdu üldsõnalise kirjeldusega. |
| 11. Toote või teenuse hinnakujundamine on valdavalt passiivne. Kiputakse aluseks võtma konkurentide või internetist leitud hinnakirja või järgitakse vaid turuliidrit. | Kasuta oma hinnastrateegia võimalusi. |
| 12. Turundusplaanis plaanitakse ainult tegevusi ja kulusid, kuid mitte inimressurssi. | Kontrolli, kas sul jätkub inimesi, kel oleks aega kõik tegevused ellu viia. Üksi ei jõua sa kõike teha. |
| 13. Tehakse liiga optimistlikud finantsprognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on üsna võimalik, et kusagil on tehtud viga. | Võrdle enda prognoose konkurentide majandusaasta aruannetega ja tee sellest järeldused. Peamised näitajad ei tohiks väga palju erineda. |
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 22. aprillil 2016 klastrite toetuse II taotlusvooru, mille eesmärk on ettevõtete koostöö suurendamine rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.
EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse juhi Tea Danilovi sõnul toetatakse klastri ja tema partnerite turundus- ja arendustegevust. „Klastritesse koondumine võimaldab ettevõtetel läbi koostöö oma toodete, teenuste ja tehnoloogiatega välisturgudel edukamalt konkureerida. Toetuse tulemusena ootame ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse kasvu ning turule uusi tooteid ja teenuseid,“ selgitas Danilov. „On heameel tõdeda, et huvi uute klastrite loomise vastu on ettevõtjate seas jätkuvalt suur, mistõttu leidsime võimaluse korraldada klastriprojektidele täiendav taotlusvoor,“ lisas ta.
Toetusega kaetakse klastri arendus- ja ühisturundustegevuste läbiviimist ja koordineerimist. Fookuses on projektid, mille tegevused panustavad tervisetehnoloogiate ja –teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse läbi tõhusama energiakasutuse ja kulude kokkuhoidu ning suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu.
Toetust saavad taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused. Ühe projekti kohta eraldatakse maksimaalselt 600 000 eurot ja finantseerimise piirmäär on kuni 50% abikõlbulikest kuludest.
Meetme eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlemine toimub vooruliselt. Teise taotlusvooru eelarve on 1,5 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 27. juunini 2016.
EAS korraldab 3. mail 2016 klastrite II taotlusvooru toetuse taotlejatele infotunni. Vajalik on eelregistreerimine EASi veebilehel www.eas.ee/klastrid.
Klastrite arendamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Lisainfo:
Triin Nõlvak
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Klastrite arendamise programmijuht
triin.nolvak@eas.ee
Miks seda vaja on?
Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.
Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.
Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.
Mis kasu saab ettevõte?
Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.
Millist lahendust pakume?
Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.
Kellele mõeldud?
Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:
Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus
Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.
Rahastustingimused:
Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.