Töökeskkonnaspetsialisti soovitused:
Kuidas hetkel toime viiruseohuga töökohtadel..
Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed – vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt üle töötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad).
Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.
Ilmselgelt on siin tegemist suure enamusega ühiskonna liikmetest, kelledel puuduvad teadmised viiruse leviku mehhanismidest ja tema toimest inimorganismile.
Töökohtadel tuleks.
- Informeerige töötajaid ettevaatusabinõudest ja võimalikest riskidest..
- Varustada klienditeenindajad vajalike vahenditega.
- Desnfitseerige sobivate puhastus-ja desovahenditega ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid (nt koosolekute laud, toolid) vähemalt 2-3 korda päevas.
- Koosviibimiste või koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
- Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud) kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema.
- Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptomeid) on asjakohane kasutada nn õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
- Kui kollektiivis on inimestel hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
- Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest 1- 2 m kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele). Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba eeltoodud meetmed (juhul kui on olemas oht nakatuda).
- Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega, tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .
- Tervituseks tehtav nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
- Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada tööle tulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
- Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid kätepuhastlappe, mis on poodides müügis.
NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega bakteriaalse nakkuse eest. Respiraatorid on ühekordsed ja nende respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi.
NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse-ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadenenud ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.
NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.
NB! Sage käte pesemine ning vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .
NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate käte kreemidega, sest käte pesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.
NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele. Selleks saame ise palju ära teha – praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu tingimustele.
Kokkuvõtteks, hetkel on vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel. Hetkel tekkinud paanika, kus iga hinna eest püütakse endale hingamisteede mask hankida, pole põhjendatud. On vaja endale selgeks teha, miks ja missugust hingamisteede kaitset üldse kasutada ja kas üldse hingamisteede kaitse on optimaalne, kui unustame ära silmade kaitsmise ja nahahügieeni ning ühiskasutatavate ruumide kontaktpinnad-tööpinnad.