Projektijuhi teenuse pakkumine

Majandusplogo2016

 

 

OÜ Majanduspartner pakub abi ja toetust erinevate rahastamisallikate taotlemisel ja taotlusprojektide kirjutamisel, vastavate dokumentide ettevalmistamisel ja esitamisel. Meie põhitegevuste hulka kuulub Euroopa Liidu struktuurifondide poolt kaasfinantseeritavate projektide koostamine tellijale, nõustamine ja rahastamisprogrammide alane konsultatsioon, projektide tehniline administreerimine ning projektide juhtimine. 

Pakume klientidele projektijuhi teenust.

Milleks selline teenus?

Sageli on projektitaotlejatel otstarbekam oma aja- ja tööjõuressursi piiratuse tõttu ning toetuse reaalse kasutamisega seotud riskide maandamiseks kasutada projektijuhti väljaspoolt organisatsiooni. See võimaldab planeerida projektijuhtimisega seotud kulud projekti eelarvesse teenusena.

Pakume omalt poolt projektijuhi poolset tuge projekti idee väljatöötamiseks, viies projekti tegevusi ellu süsteemselt planeerides ja seda juhtides. 

Aitame Teid projekti administratiivsel ja sisulisel juhtimisel, dokumentide haldamisel, aruandluse koostamisel ning projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel. 

Milleks kaasata projektijuhti ?

Sageli ei ole ettevõttel otstarbekas palgata tööle tähtajalise lepinguga töötajat ja vajatakse projektijuhti projekti juhtimiseks ja edukaks realiseerimiseks. 

Projektijuht töötab kliendi eesmärkidest ja huvidest lähtuvalt, pakkudes parimat teenust ja rakendades oma erialaseid oskuseid kokulepitud eesmärkide täitmiseks

Projekti juhtimine eeldab erialaste spetsiifiliste oskuste teadmist ja tundmist. Näiteks on vaja omada sidusvõrgustikku, tunda regulatsioone ja dokumente, tunda sisseostetavate kaupade ja teenuste hankimise korda, jälgida aruannete esitamise tähtaegu ja vormistamise reegleid, pidada kinni eelarvest ja ajagraafikust, suhelda erinevate partneritega, jne.

Rahastaja nõuetele vastav projektijuhtimine nõuab kõrgendatud tähelepanu ning reeglina vähendab organisatsiooni võimekust tegeleda oma põhitegevusega.

Pädev projektijuhtimine on aga projekti eduka teostamise oluliseks eelduseks.

 Mida projektijuht teeb?

  • projekti elluviimise üldine koordineerimine;
  • hangete ettevalmistamine ja läbiviimine;
  • töökoosolekute korraldamine;
  • partnerite ja rahastajaga suhtlemine;
  • eelarve jälgimine;
  • abikõlblikkuse reeglite jälgimine;
  • esilekerkivate ettenägematute probleemide lahendamine;
  • vahe- ja lõpparuannete vormistamine;OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenus koosneb alljärgnevatest etappidest:
  • OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenuse kasutamine võimaldab organisatsioonidel keskenduda oma igapäevatööle ning annab kindluse, et projekt saab edukalt realiseeritud.
  • Projektiideega seotud tegevuste kaardistamine, rahastamisvõimaluste otsimine ja analüüs, taotluste nõuete ja protseduuride täpsustamine, probleemide väljaselgitamine, erinevate lahenduste kaardistamine, suhtlemine rahastajatega;
  • Projektimeeskonna loomine;
  • Projekti sisuline planeerimine, ajakava koostamine, juhtimine ja koordineerimine (aja- ja tegevuskavas ettenähtud tegevused vastavalt kinnitatud eelarvele, lähteülesannete täpsustamine, koosolekute läbiviimine, jooksev koordineerimine);
  • Projektijuhi poolne projekti diagnostika , analüüs, teostamine ja vastutus püstitatud eesmärkide saavutamisel;
  • Projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine;
  • Projekti tehniline administreerimine, sh aruandluse koostamine.

 

Mida projekti edukaks teostamiseks ootame?

  • Helista ja lepime kohtumises  kokku projekti edukas realiseerimises!
  • Ootame kliendilt vajaliku informatsiooni edastamist ja koostööd lisadokumentide hankimisel ja edastamisel , mida meie ei saa iseseisvalt hankida (näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid).
  • Teostame kogu töö ja haldame dokumentatsiooni projekti algusest lõpuni ning koostame ka nõutavad aruanded investeeringujärgsetel aastatel. 

Võta ühendust ja teeme pakkumise!

 

50 67751

 

 

Toomas Türnpuu 

 

projektijuht

 

 

Ettevõtte tulemuslikkuse juhtimine

OÜ Majanduspartner pakub majanduskonsultatsioone ja koolitusi tulemuslikkuse juhtimise valdkonnas.

Teemad

1. Ettevõtte tulemuslikkuse juhtimine

2. Kasumlikuse hindamine – mille kasumlikkust meil mõista ja hinnata (mõõta) on vaja? Kuidas mõõta ning hinnata toote- ja kliendikasumlikkust; Mis on vahet kliendi- ja tootekasumlikkusel? Miks mõlemat tuleb juhtida?

3. Ettevõtte tegevuspõhise kuluarvestuse (Activity Based Costing – ABC) ja tegevuspõhise juhtimise (Activity Based Management – ABM) põhimõtetest ja ülesehitusest.Traditsiooniline vs tegevuspõhine kuluarvestus – miks meil ABC-d vaja on? Tegevuspõhise kulumudeli juurutamine – millised on kriitilised edufaktorid?

4. Tegevuspõhise kuluarvestuse, tegevuspõhise planeerimise (Activity Based Budgeting – ABB) ja tegevuspõhise juhtimise seosed operatiivse ja strateegilise planeerimise keskkonnas;

5 . Ettevõttesisene aruandlus: miks on ABC toote/teenuse, brändi- või kliendi- ja  kasumlikkuse mõõtmisel vältimatu?

  Võtaühendust   toomas@majanduspartner.ee

Loomemajanduse toetusmeede

07.01.2015, 

eas_varviline_logo_all_nurgas

Reedel, 9. jaanuaril jõustub loomemajanduse toetusmeetme määrus, mille alusel hakatakse eraldama toetusi loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamiseks. 

Sellega jõuab lõpule suurem osa ettevalmistusi Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi loomemajanduse toetusrahade kasutuselevõtuks Eestis ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus saab peagi alustada taotluste vastuvõttu. Meede avaneb etapiviisiliselt ja esimesena on plaanis avada taotlusvoor inkubatsiooniteenuste osutamiseks.

Toetusmeede ergutab loomevaldkondades ettevõtlust ja aitab nii alustavatel kui ka juba tegutsevatel loomeettevõtjatel turutingimustes majanduslikku edu saavutada. „Kultuuri- ja loomevaldkondade potentsiaali sidumine ettevõtlusega soodustab uute ambitsioonikate ärimudelite teket ja ergutab toodete-teenuste arendust teistes majandusharudes. Kui loomevaldkondades tegutsevate ettevõtete hulgas eksportööride arv suureneb, valdkonna võimekus omatulu teenida kasvab ning loomesektoril on äratuntav roll teiste majandussektorite lisandväärtuse tõstmisel, on toetuse kasutamine osutunud õigeks investeeringuks,“ märkis Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme kogumaht on 20 miljonit eurot, millest 16,1 miljonit eraldatakse avatud taotlemise kaudu määruse „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel. 3,9 miljonit eurot suunab Kultuuriministeerium loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks, samuti loome- ja teiste valdkondade vaheliste suurprojektide elluviimiseks.

Kultuuriministeerium on 2014-2020 struktuurivahendite perioodil loomemajanduse arendamise meetme rakendusasutus, kes koordineerib toetuse andmise tingimuste väljatöötamist ning meetme erinevate tegevussuundade elluviimist loomemajandusvaldkonnas. Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes korraldab taotlusprotsessi ning eraldab toetusi vastavalt kultuuriministri määrusele. 

raamatupidaja.ee

 

EESTVEDAMINE

http://majandus24.postimees.ee/763550/eestvedamine 

R. J. House defineerib eestvedamise organisatsioonilises ja kitsas tähenduses kui „indiviidi võime mõjutada, motiveerida ning võimaldada teistel panustada organisatsioonide, mille liikmed nad on, efektiivsusesse ja edusse”.[¹] Organisatsiooniliselt mõjutab eestvedamine otseselt kulutuste efektiivsust, tulu, ekspluatatsiooni, rahulolu, laekumist, turuväärtust, aktsiate hinda, sotsiaalkapitali, motivatsiooni, kohustust ning jätkusuutlikkust.

Eestvedamine on indiviidi oskus olla teistele eeskujuks ning neid juhtida. See on suhtumine, mis mõjutab meid ümbritsevat keskkonda.
Võrrelge grupi eestvedamise ja eelnevalt esitatud ad hoc eestvedamise arutelusid. Eestvedamist saab iseloomustada ka teatud võimuperioodi abil, näiteks “1940ndail oli Venemaal stalinistlik eestvedamine“. Formaalsetes hierarhiates võib see termin tähistada ka positsiooni või suhteid, mis võimaldavad ning seadustavad nn eestvedamise käitumist.

Eestvedamise kategooriad ja tüübid

Eestvedamist saab klassifitseerida kas tegelikuks või potentsiaalseks:

  • tegelik – annab juhiseid või korraldusi, näiteks “keiser suutis edukalt eest vedada”. 
  • potentsiaalne – juhtimise kompetents või võime, näiteks “ta oleks võinud efektiivselt eest vedada” või “sündinud eest vedama”.

Mõlemal juhul tundub pidevate muutuste tõttu, mida leitakse eksisteerivat 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses, olevat teatud eestvedamise tüüpide jaoks fundamentaalseks tegevuseks õppimine. Kui õppimine ja eestvedamine liituvad, võib sellist nähtust iseloomustada kui ”õppurlust”.

Eestvedamine võib olla ametlik (nagu enamiku poliitilise või ärialase eestvedamise puhul) või mitteametlik (nagu enamikus sõpruskondades). “Eestvedamisest” (abstraktne termin), mitte “eestvedamisest” (tegevus), rääkimine vihjab tavaliselt sellele, et eestvedajail on teatud “eestvedamise oskused” või kompetents. Erinevad olemused võivad pakkuda või näidata nii tegelikku kui ka potentsiaalset eestvedamist, sealhulgas:

  • tegevvõimu omav isik, näiteks president või esimees 
  • isik, kes on positsioonil või institutsioonis, mida seostatakse vilumuste või kogemustega, näiteks meeskonna juht, laeva kapten, vaneminsener, juhataja või lapsevanem 
  • grupp või isik mõne trendi või liikumise esirinnas, näiteks moe trendiloojad 
  • grupp isikuid (keda sotsioloogid nimetavad „referentsgrupiks“), näiteks ärivaldkonna kommentaatorid või ühingute esindajad 
  • toode, mis mõjutab teisi turul konkureerivaid tootepakkumisi

Eestvedamist võib teostada indiviid, juhtide kollektiiv või tuntud, kuid kehata müstiliste omadustega figuur (võrdle: kangelane). Kuid „eestvedamist” kasutatakse ka mujal – positsioonidel, millel on aktiivse eestvedamisega vähe pistmist, kuid mida järgijad (tihti traditsioonide tõttu) väga austavad (võrdle: viisakustiitel “püha isa”). Järgijad annavad eestvedajale tihti staatuse või prestiiži. Peale innustavatele eestvedajatele vahel omistatava prestiižse rolli võib “eestvedamise” tavapärasem kasutus tähistada ka konkurente mõjutavad hetkeliidreid, näiteks korporatsioon või toode võib olla “turuliider”, omamata seejuures püsivuse või omistatud tunnustuse maiku. Pange tähele, et teiste mõjutamise võime on mõnede, mitte kõikide liidrite “eestvedamise” lahutamatu osa. Sprindi liider võib jooksu “eest vedada”, kuid tal ei ole “eestvedamise” positsiooni, kui tal puudub potentsiaal teisi mingil viisil mõjutada. Seega saab selgelt eristada „ees vedamise“ ja eestvedamise protsessi.

Eestvedamise psühholoogia

Inspireeriva juhi (kes suudab grupile süstida kirge ning neid suunata) olemuse analüüsimine nõuab eelteadmisi selle kohta, kuidas grupi psühholoogia selle liikmeid mõjutab.

Erinevad grupi dünaamika käsitlused (näiteks: Arthur F. Carmazzi „Otsekommunikatsiooni metoodika” ja „Laineefekt”) käsitlevad eestvedamist kui teadlikkuse tulemit ning grupi nõuete ja reaktsioonide mõju indiviidi emotsioonidele.

Arthur F. Carmazzi teooria kohaselt ei hõlma eestvedamine endas grupi mõtteviisi muutmist, vaid sellise keskkonna loomist, mis toob esile selle grupi indiviidide parimad omadused, mis inspireerivad selle grupi indiviide. Indiviide inspireerivad erinevad keskkonnad, mis toovad välja nende erinevaid tahke. Emotsioonidega laetud aistingud mõjutavad vastava keskkonna kõiki tahke. Carmazzi sõnul peab juhtimiseks ehitama hariduse ja teadlikkuse abil platvormi, kus indiviidid rahuldavad üksteise vajadusi. Juhid saavutavad selle, teades, miks inimesed reageerivad positiivselt teatud situatsioonile keskkonnas A, kuid pettuvad selles sügavalt keskkonnas B.

Kui juhid muudavad enda tegevusi vastavalt teadmistele, mida need tegevused tegelikult tähendavad, siis mõjutavad nad sellega grupi emotsionaalseid ja taju mõjusid. Kontrollides grupi “standard”reaktsioone, saab eestvedaja muuta grupi psühholoogiat ning muuta organisatsiooni kultuuri.

Eestvedamise seos juhtimisega

Mõned kommentaatorid seostavad eestvedamise tihedalt juhtimise ideega. Mõned peavad neid kahte sünonüümideks ning teised käsitlevad juhtimist eestvedamise alaterminina. Selle eeldusega nõustudes võib eestvedamist käsitleda kui:

  • tsentraliseeritut või detsentraliseeritut 
  • laia või fokuseeritut 
  • otsusele orienteeritut või distsipliinile keskendunut 
  • tõelist või mõnelt autoriteedilt tuletatut

Mis tahes neist traditsiooniliselt juhtimisstiilile omistatud vastandlikest tähistest võib samuti kehtida ka eestvedamise stiilile. Seda lähenemist kasutavad ka Hersey ja Blanchard: nad väidavad, et juhtimine koosneb pelgalt ärisituatsioonidele kohandatud eestvedamisest või teisisõnu: juhtimine moodustab eestvedamise laiema protsessi ühe alaliigi. Nad defineerivad selle alljärgnevalt: „Eestvedamine toimub mis tahes ajal, kui keegi soovib, sõltumata põhjusest, mõjutada indiviidi või grupi käitumist. /–/ Juhtimine on eestvedamise selline liik, kus sihiks on organisatsiooniliste eesmärkide saavutamine.” (Hersey, P. ja Blanchard, K. 1982, lk 3)

Siiski võib vajalikuks osutuda ka juhtimise ja eestvedamise selge eristamine. See võimaldaks juhtimise ja eestvedamise omavahelisele suhtele vihjates, et mõjusal juhil peaksid olema eestvedamise oskused ning avalduma ka juhtimise oskused. Üks selge eristus annaks meile alljärgneva definitsiooni:

  • Juhtimise võim tuleneb positsioonist. 
  • Eestvedamise võim tuleneb mõjust.

Abraham Zaleznik (1977) kirjeldas juhtimise ja eestvedamise erinevusi. Ta nägi eestvedajaid kui inspireerivaid visionääre, keda huvitas sisu; juhte käsitles ta kui planeerijaid, keda huvitas eelkõige protsess. Warren Bennis (1989) arendas edasi juhtide ja eestvedajate vahelist dihhotoomiat. Ta defineeris 12 nende kahe grupi vahelist erinevust:

  • Juhid juhivad, eestvedajad uuendavad. 
  • Juhid küsivad, kuidas ja millal, eestvedajad küsivad, mis ja miks. 
  • Juhid keskenduvad süsteemidele, eestvedajad inimestele. 
  • Juhid teevad asju õigesti, eestvedajad teevad õigeid asju. 
  • Juhid ekspluateerivad, eestvedajad arendavad. 
  • Juhid toetuvad kontrollile, eestvedajad inspireerivad usaldust. 
  • Juhtidel on lühiajaline perspektiiv, eestvedajatel pikemaajalisem perspektiiv. 
  • Juhid aktsepteerivad status quo’d, eestvedajad panevad selle proovile. 
  • Juhid on keskendunud lõpptulemile, eestvedajad horisondile. 
  • Juhid jäljendavad, eestvedajad algatavad. 
  • Juhid imiteerivad klassikalist head sõdurit, eestvedajad on omaette isiksused. 
  • Juhid kopeerivad, eestvedajad demonstreerivad originaalsust.

[1] House, R. J. 2004: lk 15

Lühendatult wikipedia.com-ist.