Viktor Trasberg: Eesti maksusüsteem esindab seda, mida G20 riigid taunivad
Viktor Trasberg: Eesti maksusüsteem esindab seda, mida G20 riigid taunivad (3)
Eelmisel nädalavahetusel toimus Austraalias, Brisbane’is suurriikide ühenduse G20 juhtide tippkohtumine. Kuigi suuremat tähelepanu on saanud erinevate kremloloogide tõlgendused Venemaa valitseja käitumise eripärade kohta, siis alljärgnevalt keskenduks nimetatud ürituse sisule.
Kõigepealt G20-st kui suurriikide suhtlusviisist. See mitteformaalne ühendus sai alguse 15 aastat tagasi. Selle eesmärk on „tuua kokku tähtsamate tööstusriikide ja arengumaade juhid, arutamaks maailmamajanduse globaalseid teemasid“. Nagu nimetusest näha, on osalisi kokku 20, teiste hulgas ka Euroopa Liit kui institutsioon. Seega võib öelda, et ka Eesti esindaja viibis kohal... G20-riigid katavad kokku 86 protsenti maailma tootmismahust; 76 protsenti maailma väliskaubandusest ja 65 protsenti maailma rahvastikust. Ühendusse kuuluvatest riikidest poole moodustavad suuremad arenenud tööstusriigid, nagu USA, Saksamaa ja Jaapan; teise poole aga suure rahvaarvu ja rikkalike loodusvaradega arengumaad – Brasiilia, Hiina ja India, aga ka Indoneesia ja Saudi-Araabia. Ja Venemaa. Seega ei ole kuidagi tegemist mingisuguse rikaste lääneriikide klubiga, vaid arengutasemelt erinevate, aga majanduslikult ja poliitiliselt oluliste riikidega maailma erinevates regioonides. Mis siis neid riike võik ühendada? Kokkusaamiste keskmes on globaalsete arengute, aga eelkõige rahandussüsteemi stabiilsuse ja majanduskasvuga seotud teemade arutelu. Sai ju ka ühenduse kooskäimine alguse pärast 1997. aasta ränka Aasia finantskriisi. Globaliseeruvas ja seotud maailmas tunnetati vajadust majanduspoliitikaid kooskõlastada ja rahandussüsteeme stabiliseerida. Mida siis riigipead Brisbane’is rääkisid ja mis selles võiks Eestile tähelepanuväärset olla? Peateema oli ikka majanduskasv ja selle saavutamise strateegiad. Kokkusaamisel kinnitatud tegevuskava toob välja mitu tegurit, mis peaksid riikide majanduskasvu stimuleerima. Suuresti on tegemist väga üldiste deklaratsioonidega ja midagi uut siin meie jaoks ei ole. Aga mõned huvitavad aspektid siiski. Globaalne eesmärk on saavutada vähemalt kaheprotsendine majanduskasv järgneva viie aasta jooksul. Loomulikult on kasvu kiirus riigiti erinev – Euroopas madalam ja tärkava majandusega riikides kiirem. Globaalse majanduskasvu saavutamiseks peaksid riigid edendama struktuurseid reforme ja tihendama omavahelist koostööd. Täpsemalt näeb tegevuskava ette keskendumist neljale valdkonnale: infrastruktuuri arendamine; kaubandustõkete vähendamine; uute töövõimaluste leidmine ja konkurentsivõime tugevdamine. Infrastruktuuri arendamiseks kavatsetakse luua spetsiaalsed asutused, mis aitavad nii siseriiklikke kui ka piiriüleseid projekte korraldada ja rahastada. Üks oluline takistus tundub olevat infrastruktuuriprojektide riiklik rahastamine, sestap püütakse soodustada ka eraraha investeerimist infrastruktuuri. Teine suund on piiriülese kaubanduse tõkete vähendamine. Eesti jaoks see teemapüstitus ülemäära aktuaalne ei ole, sest oleme niigi väliskaubandusele üpris avatud. Aga teiselt poolt – kui pidada silmas Lääne ja Venemaa vahelist kaubandussanktsioonide sõda, siis tuleb silmad lahti hoida. Kuna ikka on veel tuntav pangandussüsteemi kriisijärgne ebakindlus, siis rõhutatakse ka vajadust kehtestada finantssektorile selgemad ja efektiivsemad regulatsioonid. Selle teemaga seondub vahetult ka riikide võlakoormuse kontrolli alla saamine. Eesti jaoks huvitav aspekt on aga G20 näpunäited maksusüsteemi arendamiseks. Rõhutatakse vajadust „kindlustada rahvusvahelise maksusüsteemi õiglus ja kindlustada riikide maksubaas“. Pangem nüüd tähele: rõhutatakse põhimõtet, et „kasumid peavad olema maksustatud neis riikides, kus ettevõtte majandustegevus toimub ja kus lisaväärtus luuakse“. Tänane Eesti kasumimaksustamise süsteem on sõna-sõnalt selle põhimõttega vastuolus. Meie maksusüsteem teeb võimalikuks Eestis teenitud kasumi suuremahulise maksuvaba väljaveo välisettevõtete poolt. Eestis toimub täpselt see, mida nimetatud deklaratsioon taunib. G20 lõppdokumendis tunnustati ka rahvusvaheliste maksureeglite täpsustumist ja piiriülese maksude vältimise seire arengut. Olulise kasvustrateegia valdkonnana räägiti palju ka töökohtade loomise vajadusest ja naiste ning noorte töövõimaluste avardumisest; kliimamuutustest ja muudest olulistest asjadest. On ilmselge, et pooleteisepäevase kokkusaamise käigus ei ole võimalik maailma globaalprobleeme lahendada. Eelkõige on selliste ürituste eesmärk anda olulistele riigipeadele võimalus otsesuhtluseks. See võimaldab kiiremini reageerida maailma majanduse ja poliitika hetkeprobleemidele – nagu Ebolaga viiruse leviku tõkestamine, sõjaliste konfliktide vaigistamine või otsekohene ja kriitiline suhtumine Venemaa agressiivsesse tegevusse, mis sel kohtumisel ka toimus. Teine, üldisem eesmärk on seotud indikatsioonide andmisega maailmale selle kohta, mis on olulised probleemid ja kuhu suunda kavatsetakse liikuda. Ja see läheb ka Eestile korda, sest oleme samuti oluline osa maailmast. Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.