Töökeskkonna riskianalüüs on oluline protsess, mis aitab tuvastada ja hinnata töökeskkonnas esinevaid ohutegureid ning määrata meetmed nende riskide vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Eestis on tööandjatel kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs ja esitada see Tööinspektsioonile.

Riskianalüüsi koostamine ja esitamine:

• Tööinspektsiooni iseteenindus: Tööandjad saavad koostada ja esitada riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas (TEIS). Seal on saadaval riskianalüüsi tööriist, mis juhendab läbi erinevate ohutegurite tuvastamise ja vastavate abinõude määramise protsessi. rmp.geenius.ee
• Olemasoleva riskianalüüsi üleslaadimine: Kui riskianalüüs on juba koostatud, saab selle digitaalselt üles laadida TEIS-i. Selleks tuleb iseteeninduskeskkonnas valida vastav funktsioon ja järgida juhiseid. ti.ee

Konsultatsiooniteenused:

Kui ettevõttel puudub piisav pädevus või ressursid riskianalüüsi läbiviimiseks, on võimalik kaasata spetsialiste. Näiteks:

• Tööinspektsiooni konsultatsiooniteenus: Tööinspektsioon pakub ettevõtetele konsultatsiooniteenust, kus spetsialistid aitavad hinnata töökeskkonda, vaadata üle olemasolevad dokumendid ning anda soovitusi parendustegevusteks. ti.ee
• Erakonsultandid: Turul on ka mitmeid ettevõtteid, nagu OÜ Majanduspartner, kes pakuvad töökeskkonna riskianalüüsi koostamise teenust ning aitavad luua toimiva töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi. www.majanduspartner.ee

Olulised tähelepanekud:

• Kõikidele ettevõtetele kohustuslik: Töökeskkonna riskianalüüs ei ole ainult suurtele tootmisettevõtetele; ka kontorid, lasteaiad ja väikepoed peavad hindama oma töökeskkonna riske, kuna tervistkahjustavad ohud võivad esineda igas töökeskkonnas.
• Töötajate kaasamine: Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav kaasata riskianalüüsi protsessi ka töötajad, kes saavad jagada oma kogemusi ja tähelepanekuid võimalike ohtude kohta.
• Dokumenteerimine ja säilitamine: Riskianalüüsi tulemused tuleb vormistada kirjalikult ja säilitada vähemalt 55 aastat.

Korralikult läbi viidud riskianalüüs aitab ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi, tagades töötajatele turvalise ja tervisliku töökeskkonna ning aidates ettevõtetel vältida võimalikke õiguslikke ja finantsilisi probleeme.