Töötaja tervisekontrolli regulatsioonist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus mai alguses sotsiaalministeeriumi poole mitme ettepanekuga, et muuta töötajate tervisekontrolliga seotud nõudeid nii tööandja kui ka töötaja jaoks paindlikumaks ja läbipaistvamaks.
Perearstidele võiks anda võimaluse viia läbi tervisekontrolle
Esiteks tegi koda ettevõtetelt saadud tagasiside alusel ministeeriumile taas ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde.
Ministeerium vastas, et 2020. aastal valmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiukõrgkooli uuring töötervishoiuteenuse teemal, kus muu hulgas käsitleti perearstide rolli töötervishoiuteenuse osutamisel. Uuringu tulemused näitasid, et perearstide hinnangul ei ole mõistlik panna nendele täiendavat kohustust viia läbi töötajate tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide vähesed teadmised ja kogemus töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest. Perearstide väljaõpe ei sisalda neid teemasid, samas kui töötervishoiuarstid on spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga soetud terviseprobleemide väljaselgitamisele.
Seega tuginedes viidatud uuringule ning olles konsulteerinud ka perearstide esindajatega, ei pea ministeerium võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle võiksid edaspidi läbi viia perearstid töötervishoiuarstide asemel. Kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks on oluline, et see lähtuks töökeskkonna riskianalüüsist ning teenust osutaksid pädevad ja vastava väljaõppe saanud spetsialistid ehk töötervishoiuarstid. Perearstidel vastav pädevus puudub, samuti ei ole neil infot töötaja töökeskkonna ega sealsete ohutegurite kohta.
Tervisekontrolli mahtu tuleks vähendada hiljuti läbi viidud tervishoiuteenuste võrra
Teiseks tegi koda ettepaneku, et kui töötajale on hiljuti tehtud väga põhjalik üldine terviseaudit, siis ei oleks koja ettepaneku kohaselt vaja neid protseduure uuesti teha töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas tervisekontrollis.
Sotsiaalministeerium selgitas, et töötaja tervisekontrolli korra kohaselt otsustab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Lisaks on töötervishoiuarstidel õigus tervisekontrolli läbiviimise raames tutvuda töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ning kasutada neid andmeid tervisekontrolli läbiviimisel, töötaja terviseseisundile hinnangu andmisel ja otsuse tegemisel.
Olukorras, kus perearst või mõni muu tervishoiutöötaja on hiljuti teinud uuringuid või analüüse, mille tulemused on kättesaadavad tervise infosüsteemis, ei ole töötervishoiuarstil vajadust samu uuringuid ja analüüse uuesti teha. Seda, kas ja milliseid uuringute ja analüüside tulemusi saab ja on mõistlik arvestada töötaja tervisekontrolli tegemisel, on töötervishoiuarsti otsustada.
Samas, kuna tervisekontrolli mahtu (s.t uuringute ja analüüside nimekirja) ei ole õigusakti tasandil kehtestatud, on tööandjal ja töötervishoiuarstil võimalik kokku leppida sobiv tervisekontrolli pakett vastavalt vajadusele, sealhulgas lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest. Samuti on neil õigus kokku leppida selles, kas ja kuidas arvestatakse töötaja varasemaid uuringute ja analüüside tulemusi tervisekontrolli läbiviimisel ja otsuse tegemisel.
Kehtestada tuleb tervisekontrollis sisalduvate teenuste minimaalne nimekiri
Selleks, et tervisekontrolli teenus oleks läbipaistev nii tööandja kui ka töötaja jaoks, tegi kaubanduskoda kolmanda ettepaneku lisada õigusakti loetelu, milliseid tervishoiuteenuseid peab tervisekontroll minimaalselt sisaldama. Selline muudatus annaks selge ülevaate, millised tervisekontrollis sisalduvad teenused on miinimumnõuded ning milliseid teenuseid on tööandjal võimalik vabatahtlikult täiendavalt juurde tellida.
Sotsiaalministeerium selgitas, et tulenevalt seadusest teeb töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Seega võib uuringute ja analüüside nimekiri olla erinev töötajate puhul, kes töötavad kontoris arvutiga võrreldes töötajaga, kes puutuvad kokku näiteks müra või ohtlike kemikaalidega. Samuti võivad uuringud ja analüüsid erineda sõltuvalt töötaja terviseseisundist. Seetõttu ei pea ministeerium mõistlikuks kehtestada tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside nimekirja õigusakti tasandil.
Samas leiab sotsiaalministeerium, et kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks oleks hea kokku leppida tervisekontrolli uuringute ja analüüside miinimumnõuetes juhendmaterjali tasandil, et sellest oleks abi ka tööandjatele töötervishoiuteenuse tellimisel. Seetõttu on Eesti Töötervishoiuarstide Selts koostamas töötervishoiu ohuteguripõhiseid käsitlusjuhendeid, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrollide läbiviimiseks lähtudes ohuteguritest, millega töötajad töökeskkonnas kokku puutuvad. Nimetatud käsitlusjuhendid hõlmavad ka tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside miinimumnõudeid. Käsitlusjuhendid on eelkõige mõeldud töötervishoiuarstidele, kuid ka tööandjatel on võimalik nendest lähtuda töötervishoiuteenuse tellimisel ja tervisekontrolli sisu kokkuleppimisel töötervishoiuteenuse osutajaga. Käsitlusjuhendid on kavandatud valmima 2022. aasta IV kvartalis.
